Kõrge kolesterool: mida see tähendab ja mida nüüd teha?
Said vereanalüüsist teada, et su kolesterool on kõrge? See on sage leid ja enamasti saab kolesterooli näitu ise mõjutada. Kõrge kolesterool on näitaja, mis annab sulle ja arstile infot südame-veresoonkonna riski kohta ja võimaluse õigel ajal tegutseda. Selgitame, mida su näitajad tähendavad, kuidas hinnata oma riski ja milline on mõistlik esimene samm.
Kõrge kolesterool tähendab enamasti, et veres on liiga palju LDL-kolesterooli, mis võib aja jooksul soodustada naastude teket veresoontes [2]. Tähtis on teada, et üks number ei räägi kogu lugu, sest tegelik risk sõltub kogu lipiidiprofiilist ja muudest teguritest, nagu vanus, vererõhk, suitsetamine, diabeet ja pärilikkus [3].
Enamasti ei anna kõrge kolesterool mingeid tuntavaid sümptomeid, mistõttu selgub see just vereanalüüsist. Esmalt mõista oma näitajaid ja kogu-riski, et seejärel teha muudatusi elustiilis ning vajadusel kaaluda koos arstiga ravimeid. Otsuse, kas ja millal ravim alustada, teeb arst sinu üldise riski põhjal, mitte ühe näitaja järgi.
Mis on kõrge kolesterool?
Kolesterool on organismile vajalik rasvataoline aine, mida keha kasutab rakkude, hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini tootmiseks [2]. Probleem ei ole kolesteroolis endas, vaid selle tasakaalus. „Kõrge kolesterool“ tähendab tavaliselt, et LDL-kolesterooli (rahvakeeli halb kolesterool) on veres rohkem, kui sinu riski juures soovitatav.
Lühidalt: LDL viib kolesterooli kudedesse ja selle liig võib ladestuda veresoonte seintele, HDL (hea kolesterool) aitab liigset kolesterooli maksa tagasi viia [2]. Kui soovid neid mehhanisme paremini mõista, siis põhjaliku selgituse ja täpsemad juhised leiad kolesterooli alandamise artiklist.
Mis on kõrge kolesterooli sümptomid?
Kõrge kolesterool ei tekita valu ega muid selgeid sümptomeid, mistõttu inimene ei pruugi sellest aastaid teadlik olla. Just seepärast selgub see tavaliselt vereanalüüsist [2].
See muudab regulaarse kontrolli oluliseks, eriti kui sul on riskitegureid. Kui sa ei mäleta, millal viimati oma näitajaid kontrollisid, on hea aeg lasta teha lipiidiprofiil.
Miks minu kolesterool on kõrge? Põhjused ja riskitegurid
Kõrge kolesterooli taga on tavaliselt mitme teguri koosmõju. Osa neist saad ise mõjutada, osa mitte.
Tegurid, mida saab mõjutada, on muu hulgas toidu rasvade kvaliteet, kehakaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkohol [3]. Tegurid, mida ei muuda, on vanus, sugu, pärilikkus ning kaasuvad haigused nagu diabeet ja kõrge vererõhk [3]. Seetõttu ei tähenda kõrge tulemus alati seda, et oled midagi „valesti teinud“, sest mõnel inimesel on eelsoodumus kõrgeks kolesterooliks ka tervisliku elustiili juures.
Kas kõrge kolesterool võib olla pärilik?
Jah. Pärilik hüperkolesteroleemia on geneetiline seisund, mis põhjustab väga kõrget LDL-kolesterooli juba noores eas ja suurendab varase südamehaiguse riski [5]. Sellisel juhul ei pruugi elustiilimuutustest üksi piisata ning oluline on varakult arsti poole pöörduda.
Pärilikule vormile võivad viidata väga kõrged näitajad, kõrge kolesterool noores eas või lähisugulastel varakult avaldunud südameinfarkt või insult. Kui see kirjeldus tundub tuttav, tasub seda arstiga arutada.
Mida sinu näitajad tähendavad
Lipiidiprofiil mõõdab korraga mitut näitajat ja just nende koosmõju annab pildi. Olulisemad on üldkolesterool, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool, mitte-HDL-kolesterool (üldkolesterool miinus HDL) ja triglütseriidid.
Eestis kasutatakse ühikuna mmol/l. Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendimaterjalis on tervetele täiskasvanutele esitatud järgmised soovituslikud väärtused, kõrgema riskiga inimestele aga rangemad sihid [1]:
Näitaja | Tervete täiskasvanute eesmärk (mmol/l) | Kõrge riskiga eesmärk (mmol/l) |
Üldkolesterool | < 5,0 | < 4,5 |
LDL-kolesterool | < 3,0 | < 2,5 |
HDL-kolesterool | > 1,0 | > 1,0 |
Triglütseriidid | < 1,7 | < 1,7 |
Need on orientiirid, mitte universaalne tõde. Sobiv LDL-i sihttase sõltub sinu üldisest riskist ja arst seab selle individuaalselt. Väga kõrge ja kõrge riskiga inimestele soovitavad Euroopa Kardioloogide Seltsi ja Euroopa Ateroskleroosi Seltsi (ESC/EAS) juhised veelgi madalamaid LDL-i sihte – väga kõrge riski korral alla 1,4 mmol/l ja kõrge riski korral alla 1,8 mmol/l, koos vähemalt poole võrra langusega algtasemest [4]. Just seepärast tasub oma tulemus üle vaadata koos arsti või apteekriga, kes oskab seda sinu olukorras tõlgendada.
Hinda ise oma südameriski: vööümbermõõt
Lisaks vereanalüüsile annab riskist aimu ka vööümbermõõt. Kõhuõõnde kogunev rasv on ainevahetuslikult aktiivsem ja seostub suurema südame-veresoonkonna ning diabeedi riskiga kui puusadele kogunev rasv [1].
Mõõtmiseks aseta mõõdulint paljale kehale ümber keskkoha, umbes võrdsele kaugusele puusaluust ja alumise roide servast, ja mõõda pärast rahulikku väljahingamist. Risk on suurenenud, kui vööümbermõõt on meestel vähemalt 94 cm ja naistel vähemalt 80 cm [1]. Kui tulemus ületab need piirid, tasub seda perearstiga arutada – sageli aitab juba mõõdukas kaalulangus näitajaid parandada.
Miks kõrget kolesterooli tasub tõsiselt võtta
Kui LDL-kolesterooli on veres pikalt palju, võib see koos teiste ainetega ladestuda veresoonte seintele ja moodustada naaste. Aja jooksul muutuvad veresooned kitsamaks ja jäigemaks ning verevool võib halveneda – seda nimetatakse ateroskleroosiks [2].
See areneb tavaliselt aeglaselt ja märkamatult. Risk seisneb selles, et naast võib aja jooksul vigastuda ja soodustada verehüübe teket, mis võib häirida vereringet südames või ajus. See ei ole põhjus hirmuks, vaid põhjus tegutseda õigel ajal – mida varem näitajatega tegeled, seda paremad on võimalused.
Mida nüüd teha?
Kõrge tulemuse järel on kolm mõistlikku sammu.
- Alusta elustiilist. Toidu rasvade kvaliteet, lahustuvad kiudained, regulaarne liikumine, tervislik kehakaal ja suitsetamisest loobumine mõjutavad kolesterooli kõige enam. Et mitte korrata siin pikka õpetust, leiad konkreetse tegevuskava – sh taldrikureegli, näidismenüü ja toidulisandite osa – artiklist kuidas kolesterooli alandada.
- Lase näitajad mõne aja pärast üle mõõta. Muutused võivad vereanalüüsis ilmneda mõne nädala kuni paari kuu jooksul. Korduv mõõtmine näitab, kas tehtud muudatused mõjuvad.
- Räägi arsti või apteekriga. Eriti kui näitajad on kõrged, sul on riskitegureid või kaalud toidulisandeid muu ravi kõrvale.
Kui soovid kõrvale uurida südame tervist toetavaid tooteid, on need koondatud Lotos Pharma kategooriasse Kolesterooli tasakaal & süda. Näiteks kui rasvast kala jääb menüüs väheseks, on üks võimalus oomega-3 toode, mille EPA- ja DHA-rasvhapped toetavad südame normaalset talitlust. Toidulisand ei asenda toitumist, liikumist ega arsti määratud ravi – ravimite kasutamisel pea enne nõu arsti või apteekriga.
Millal kaaluda ravimeid ja millal arstiga rääkida
Mõnel juhul ei piisa ainult elustiilimuutustest. Siis võib arst soovitada kolesterooli alandavaid ravimeid, näiteks statiine. Otsuse teeb arst sinu üldise riski, analüüside ja terviseseisundi põhjal [6]. Ravimid ja tervislikud harjumused ei välista teineteist, vaid toimivad koos. Arsti määratud ravi ei tohi omal käel katkestada.
Arstiga tasub ühendust võtta, kui:
- vereanalüüs näitab püsivalt kõrget LDL-kolesterooli;
- perekonnas on esinenud varajasi südamehaigusi või insulte;
- sul on diabeet või kõrge vererõhk;
- sa suitsetad;
- vööümbermõõt ületab eespool toodud piire;
- plaanid kasutada toidulisandeid või tarvitad juba ravimeid;
- sul on varem olnud südame- või veresoonkonnahaigus.
Korduma kippuvad küsimused
Tervel täiskasvanul võiks üldkolesterool olla alla 5,0 mmol/l, LDL-kolesterool alla 3,0 mmol/l, HDL-kolesterool üle 1,0 mmol/l ja triglütseriidid alla 1,7 mmol/l [1]. Kõrgema südame-veresoonkonna riski korral seab arst madalamad sihid [4].
Kõrge kolesterool ei anna enamasti sümptomeid, kuid võib aastate jooksul vaikselt suurendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Hea enesetunne ei tähenda, et näitajaid ei tasuks jälgida.
Mitte tingimata. Sageli soovitatakse esmalt elustiilimuutusi ja näitajate jälgimist. Kas ja millal ravim vajalik on, otsustab arst üldise riski põhjal [6].
Sageli saab näitajaid elustiiliga parandada. Praktilise juhise leiad artiklist kuidas kolesterooli alandada. Päriliku eelsoodumuse korral võib siiski olla vaja ka arsti abi.
Jah. Pärilik hüperkolesteroleemia võib põhjustada väga kõrget LDL-kolesterooli juba noores eas ja suurendada varase südamehaiguse riski [5].
See artikkel on üldine terviseinfo ega asenda arsti, õe või apteekri nõu, diagnoosi ega ravi. Kõrge kolesterooli, südame-veresoonkonnahaiguse, diabeedi, raseduse, imetamise või ravimite kasutamise korral pea enne otsuste tegemist nõu tervishoiutöötajaga. Ära muuda ega lõpeta arsti määratud ravi ilma temaga konsulteerimata.
Kasutatud allikad
[1] Ida-Tallinna Keskhaigla. Düslipideemia. Patsiendi infomaterjalid.
[2] National Heart, Lung, and Blood Institute. What Is Blood Cholesterol?
[3] National Heart, Lung, and Blood Institute. Blood Cholesterol – Causes and Risk Factors.