GABA kui vaikne jõud sinu närvisüsteemi taga
Meie aju ei puhka kunagi. Tähtis koosolek, eksam, konflikt või lihtsalt liiga pikk nädal ja keha on juba reageerinud enne, kui oled jõudnud olukorda teadlikult läbi mõelda. Süda lööb kiiremini, mõtted teravnevad, lihased pingestuvad.
Igal sekundil liigub seal miljardeid elektrilisi signaale, neuronid suhtlevad, otsused sünnivad ja mälestused talletuvad. See on tohutu aktiivsus ja ilma pidurita muutuks see kiiresti kaoseks.
Just siin astub mängu GABA. Gamma-aminovõihape on molekul, mis hoiab aju tasakaalus. Kui glutamaat vajutab gaasipedaali, siis GABA vajutab pidurit. Ilma selleta ei oleks meil rahu, und ega sujuvaid liigutusi.
Avastus, mis muutis kõike
1950. aastal isoleerisid teadlased Eugene Roberts ja Sam Frankel ajukoest molekuli, mille roll ei olnud esialgu selge. Peagi sai aga ilmseks, et tegemist on millegi erakordse ja olulisega, imetajate aju esimese tuvastatud pidurdava neurotransmitteriga (1).
See muutis neuroteadust põhjalikult. Varem arvati, et aju töö põhineb peamiselt ergastusel, signaalide edastamisel ja aktiveerimisel. GABA avastamine näitas, et pärssimine ei ole passiivne nähtus, vaid aktiivne ja täpselt reguleeritud protsess. Aju ei tööta põhimõttel „rohkem aktiivsust“. Ta töötab tasakaalu põhimõttel.
Kuidas GABA tekib ja mida ta teeb?
GABA süntees toimub neuronites glutamaadist, mis on aju peamine ergastav neurotransmitter. See tähendab, et glutamaat suurendab närvirakkude aktiivsust, samal ajal kui GABA vähendab seda. Need kaks ainet toimivad vastandlikult, kuid täiendavad teineteist. Nagu sisse- ja väljahingamine, on mõlemad hädavajalikud, et närvisüsteem saaks toimida tasakaalukalt ja elu jätkuda.
Kui neuron vabastab GABA, liigub see väikese vahemaa järgmise närvirakuni ja seondub selle pinnal olevate retseptoritega. Selle tulemusena muutub järgmine neuron rahulikumaks ja vähem valmis uut signaali edasi saatma. GABA ei kustuta signaale täielikult, vaid vähendab nende liigset tugevust. Nii aitab see ajul püsida stabiilsena. See on lihtne, kuid tõhus mehhanism, mis on kujunenud evolutsiooni käigus väga täpseks.
GABA töötab ajus erinevalt
GABA ei täida ajus ainult üht rolli. Erinevates piirkondades aitab ta tasakaalu hoida veidi erineval viisil.
Ajukoores, kus toimub mõtlemine ja otsustamine, piiravad GABA ergilised närvirakud liigset aktiivsust ja vähendavad müra, et aju saaks keskenduda olulisele.
Hipokampuses, mis vastutab õppimise ja mälu eest, hoiab GABA närvivõrgustike rütmi stabiilsena. Liigne ergastus häiriks uue info salvestamist.
Amügdalas, mis töötleb hirmu ja tugevaid emotsioone, toimib GABA otsese pidurdajana. Kui see süsteem nõrgeneb, võivad ärevus ja hirmureaktsioonid tugevneda. Kui GABA toime suureneb, muutuvad need reaktsioonid vaoshoitumaks.
Väikeajus ja liigutusi reguleerivates piirkondades aitab GABA tagada, et meie liikumine on sujuv ja täpne, mitte tõmblev ega kontrollimatu.
Kaks retseptorit, kaks toimemehhanismi
GABA süsteem ei tööta mustvalgel põhimõttel, kus närviraku aktiivsus lihtsalt lülitatakse sisse või välja. Selle asemel reguleerib see ajutegevust peenhäälestatult ja mitmetasandiliselt, kohandades närvirakkude erutuvust vastavalt olukorrale ning tagades, et aju ei muutuks ei ülierutunuks ega liigselt pärsituks.
GABA A retseptorid toimivad kiiresti. Nende aktiveerumisel avanevad kloriidioonide kanalid, mille kaudu liiguvad negatiivselt laetud ioonid närvirakku. See muudab raku elektriliselt vähem erutuvaks ja põhjustab kiire pärssiva toime. Enamik rahusteid toimib just nende retseptorite kaudu. Nende mitmekesine struktuur annab süsteemile paindlikkuse, mistõttu võivad eri ajupiirkonnad reageerida erinevalt.
GABA B retseptorid on aeglasemad, kuid pikema toimega. Need ei ava otse kanaleid, vaid käivitavad rakusisese signaaliraja. Nende toime on pehmem, kuid kestvam ning lisaks reguleerivad nad seda, kui palju signaali üldse edasi saadetakse.
Kui tasakaal kaob
Kui GABA süsteem ei toimi piisavalt, tunneb seda sageli kogu organism. Krooniline ärevus, unehäired ja raskus rahuneda on märgid sellest, et aju pidur vajab tuge. Raskematel juhtudel on GABA süsteemi tasakaalutusega seotud ka epilepsia, depressioon ja mitmed teised seisundid.
Oluline on mõista, et ükski neist seisunditest ei taandu lihtsalt madalale GABA tasemele. Tegemist on keerukate närvivõrgustike häiretega, milles GABA on üks oluline osa suuremast tervikust.
Tasakaal on aju loomulik seisund
GABA ei ole lihtsalt rahustav aine. Tegemist on tervikliku süsteemiga, mis võimaldab ajul töötada täpselt, paindlikult ja efektiivselt. Ilma pärssiva mehhanismita ei oleks võimalik keskenduda, õppida ega pingest taastuda.
Aju ei toimi üksnes aktiivsuse toel, vaid tasakaalu toel. Selle tasakaalu keskmes on GABA, mis töötab vaikselt, lakkamatult ja enamasti märkamatult, hoides meie mõtted ja reaktsioonid stabiilsena.
Dr. AD Smart GABA aju loomuliku tasakaalu toetuseks
Kui tunned, et taastumine pingelistest olukordadest on muutunud raskemaks, uni pinnapealsemaks või rahunemine võtab kauem aega kui varem, võib olla aeg mõelda, kuidas oma GABA süsteemi toetada.
Dr. AD Smart GABA N60 on toidulisand, mis sisaldab 500 milligrammi gamma aminovõihapet kapsli kohta. Soovitatav annus on üks kapsel päevas.
Toode on valmistatud vastavalt Lotos Pharma GMP kvaliteedistandarditele, samadele nõuetele, mida rakendatakse farmaatsiatööstuses. See tähendab täpset koostist, puhast toorainet ja kontrollitud tootmisprotsessi.
Dr AD Smart GABA ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme, laktoosi, gluteeni ega teisi allergeene ning sobib seetõttu enamikule täiskasvanutele.
Tark klient soovib teada
GABA ehk gamma-aminovõihape on aju peamine pidurdav neurotransmitter. See aitab vähendada närvirakkude liigset aktiivsust ning toetab rahunemist, und ja keskendumist.
Gamma-aminovõihape on GABA täielik nimetus. Tegemist on loodusliku aminohappega, mida organism ise toodab ning mis toimib kesknärvisüsteemis pärssiva signaalkandjana.
GABA seondub neuronite retseptoritega ja muudab need elektriliselt stabiilsemaks. See vähendab närviimpulsside edasikandumist ning tasakaalustab ergastava neurotransmitteri glutamaadi toimet.
Teadusuuringute järgi on GABA keskne osa aju pidurdussüsteemist, aidates tasakaalustada närvirakkude aktiivsust. GABA süsteemi on seostatud lõõgastumise, närvipinge reguleerimise ning normaalse unetsükli toetamisega. Individuaalne toime võib siiski erineda.
GABA toidulisandeid kasutavad tavaliselt täiskasvanud, kes soovivad toetada närvisüsteemi tasakaalu ning üldist lõõgastumist. Teadusuuringutes on GABA süsteemi seostatud rahunemis- ja unemehhanismidega, kuid individuaalne reaktsioon võib erineda.
Raseduse, imetamise või ravimite tarvitamise korral on enne toidulisandi kasutamist soovitatav konsulteerida tervishoiutöötajaga.
