Nii mõnigi kord lükkame ebameeldivaid ja raskeid ülesandeid edasi, kuigi teame viivitamise tagajärgi – see põhjustab hiljem veelgi suuremat stressi. Kas venitamise põhjus on alati laiskus ja kuidas viivitamist lõpetada?
Miks me asju edasi lükkame?
Tõenäoliselt oled sinagi veetnud tunde telerit vaadates või nutitelefonis skrollides, kuigi oleksid pidanud hoopis olulise tööprojekti või majapidamistöödega tegelema. Kui oled vahel asju edasi lükanud, ära muretse, seda juhtub kõigiga. Ebameeldivate tegevuste edasilükkamine on väga levinud – ja see ei ole enamasti märk tõsisest probleemist.
Ülesande alustamise ja lõpule viimisega venitamist nimetatakse prokrastineerimiseks (mõiste tuleb ladinakeelsest sõnast procrastinare, milles pro tähendab edasi ja cras homset). See tähendab, et prokrastineerijad ei tööta vabatahtlikult tähtsate ülesannete kallal, kuigi tunnevad end halvasti või ebamugavalt – nad teadvustavad endale, et selline käitumine on tulevikus negatiivsete tagajärgedega.
Kuni teatud tasemeni loetakse prokrastinatsiooni normaalseks. See muutub probleemiks, kui edasilükkamine on krooniline ja hakkab inimese igapäevaelu tõsiselt mõjutama – venitamine võib avaldada tõsist mõju paljudele eluvaldkondadele, sealhulgas vaimsele tervisele ning sotsiaalsele, tööalasele ja rahalisele heaolule.
Kuidas edasilükkamine meid mõjutab?
Tegu pole kehva ajaplaneerimise oskusega, vaid sellest saab suur osa inimese elustiilist – arvete maksmisega hilinetakse, suurte projektidega ei alustata enne tähtajale eelnevat õhtut, kingituse ostmine jäetakse sünnipäeva päevale ja isegi tuludeklaratsiooni esitamisega jäädakse hiljaks. Mis kõik mõjutab inimese vaimset ja füüsilist tervist, muuhulgas kroonilise stressina, eluga rahulolematusena, depressiooni ja ärevusena, halva tervisekäitumisena ja isegi krooniliste haigustena.
Suureneb oht ka konfliktide tekkeks sõprade, pere ja töökaaslastega; arvete maksmata jätmise ja tuludeklaratsiooni esitamise hilinemisega võivad kaasneda majanduslikud probleemid jne.
Miks me tunneme vajadust edasi lükata?
Viivitamise põhjuseks võib olla vastumeelsus konkreetse ülesande suhtes, näiteks musta vannitoa küürimine. See võib tuleneda ka sügavamatest tunnetest nagu ebakindlus, madal enesehinnang, ärevus ja ebakindlus. Näiteks võib tühja dokumenti vaadates tekkida viivitajal kahtlus, kas ta ikka on piisavalt tark, et projekt valmis teha või mida teised sellest hiljem arvavad.
Kui seisame silmitsi ülesandega, mis paneb meid tundma ärevust või ebakindlust, tajume ülesannet ohuna meie enesehinnangule või heaolule. Isegi kui me intellektuaalselt mõistame, et ülesande edasilükkamine tekitab meie jaoks tulevikus rohkem stressi, on meie aju loodud rohkem tegelema oleviku ohu kõrvaldamisega.
Kuidas edasilükkamist vähendada?
Üks paremaid viise edasilükkamise vältimiseks on siduda mõni meeldiv tegevus pikas perspektiivis vajaliku käitumisega. Näiteks kuulata treenimise ajal ainult selliseid audioraamatuid või podcaste, mis väga meeldivad, või vaadata lemmiksaadet paralleelselt pesu triikimisega. Kui olete sunnitud kohtuma keerulise kolleegiga, tehke seda oma lemmikrestoranis.
Abi võib olla ka teadlikust planeerimisest. Treenides üksi ei muuda mõne trenni vahelejätmine kuigi palju. Kui oled aga lubanud sõbraga esmaspäeva hommikul kell seitse spordiklubis kokku saada, on treeningu vahele jätmine hoopis teise kaaluga.
Kohe, kui märkad, et mõtled millegi edasilükkamisele, sunni end asjaga tegelema – vaid paar minutit. Sest nagu öeldud, kõige raskem on enamasti alustamine – motivatsioon tuleb sageli pärast alustamist, mitte enne.
Seega on oluline teha ülesande alustamine võimalikult lihtsaks. Kahe minuti reegel ütleb, et uut harjumust alustades võiks sellele kuluda vähem aega kui kaks minutit, mis teeb alustamise sedavõrd lihtsaks, et meil kaob soov tegevust edasi lükata.
Loobuda tasuks ka perfektsionismist – kui soovid, et kõik oleks täiuslik, võib see tekitada hirmu ja ebakindlust ülesandega alustamisel. Hea abimees, kuidas sooritusärevusest vabaks saada, on kasutada uudset, rahustavat ja lõõgastumist soodustavat looduslike ekstraktidega spreid Sedanorm Spray, mis on kiire ja tõhus viis stressi ja ärevuse leevendamiseks.
