Unetus võib tihti tuleneda meie kiirest elutempost ja vähestest puhkehetkedest päevas. Paljudes lõunapoolsetes riikides on “siesta” loomulik osa päevast – tööpäev peatatakse, et keha ja vaim saaksid puhata. Siesta on sügavalt juurdunud traditsioon, mida peetakse tervislikuks ja vajalikuks, pakkudes keha ja meele värskendust. Meie laiuskraadidel on aga sellised lühikesed puhkepausid pigem haruldased, kui mitte öelda erakordsed. Siin võtame endale harva pärastlõunal mõne minuti puhkamiseks, välja arvatud puhkusel või nädalavahetustel, kui kiired päevatoimetused võimaldavad mõneks ajaks aja maha võtta. Ometi võiksime ka tööpäevadel võtta eeskuju lõunapoolsetest riikidest, sest lühike uinak aitab kaasa paremale enesetundele ja tõstab ka töövõimet.
Unetus võib süveneda, kui ignoreerime oma keha loomulikke puhkuse signaale. Looduse poolt on inimesesse sisse kodeeritud loomulik rütm, kus päeva keskel, tavaliselt vahetult pärast lõunasööki, hakkab keha tundma kerget väsimust. See ei ole juhuslik, vaid bioloogiliselt tingitud – meie sisemine kell annab märku, et on aeg lühikeseks puhkepausiks. Sel ajal võib meeleolu langeda, reaktsioonid aeglustuvad, mälu võib tuhmuda ja keskendumine keeruliseks. On täiesti loomulik, et tahaks mõneks minutiks silmad sulgeda või veidi tukastada. Kui avaneb võimalus avaneb, tasuks sellest kindlasti kinni haarata. Lühike uinak mitte ainult ei aita leevendada päevaseid väsimuse märke, vaid tõstab ka tööviljakust, parandab meeleolu, keskendumisvõimet ja langetab vererõhku. Lisaks võib see aidata vähendada stressi, mis pika tööpäeva jooksul kuhjuda võib.
Unetus või unehäired
Iga inimese unetarve on erinev ja see võib oluliselt varieeruda. Mõnele piisab täielikuks puhkuseks vaid kuuest tunnist ööunest, samas kui teised vajavad 8–9 tundi, et tunda end värskena ja puhanuina. Unerežiimi puhul on kõige tähtsam leida endale sobiv variant ja sellest kindlalt kinni pidada. Kui oled üks neist, kellel on probleeme öösel uinumisega või kui tunned end pärastlõunal väsinuna, võiksid kaaluda pikema kui 90-minutilise uinaku lisamist oma igapäevasesse rutiini. 90 minuti jooksul läbib keha kõik unetsüklid, alates kergest unest kuni sügava une ja REM-faasi jõudmiseni. Kui sul on aga öösel rahulik ja katkematu uni, piisab sageli vaid 20–30-minutilisest uinakust, mis annab sulle vajaliku energialaengu, ilma et tekiks raskusi sügava une faasist ärkamisega.
Lühikese uinaku võlu
20–30-minutiline uinak on ideaalne neile, kes soovivad päeva jooksul kiiret värskendust, ilma et nad vajuksid sügavasse unefaasi, kust ärkamine võib olla keeruline ja tuua kaasa hoopis suuremat väsimust. Selline lühike uni on piisav selleks, et aju saaks vajalikku puhkust ja keha koguks uut energiat, kuid ei vii sind sügava une staadiumisse, kust ärkamine võib olla raske ja jätta sind päeva teiseks pooleks loiduse või ärrituvuse seisundisse. Seega, kui magad öösel hästi ja ei tunne vajadust pikema puhkuse järele, võib lühike uinak olla just see, mida vajad, et hoida end erksana ja produktiivsena kogu päeva vältel.
Õige keskkond uinakuks
Uinaku tegemiseks on oluline luua sobiv keskkond. Ideaalne aeg uinakuks on vahetult pärast lõunat, umbes kell 14–15, kui keha loomulik rütm soodustab kerget puhkust. Hilisem uinak võib aga mõjutada õhtust uinumist ja häirida ööund. Vali vaikne ja mugav koht, eelistatult magamistuba, kus saad rahulikult lõõgastuda. Sulge kardinad või rulood ning kui on vaja, kasuta unemaski, et silmade sulgedes oleks ruum võimalikult pime. Valge müra või rahustavad loodushääled võivad samuti aidata uinuda. Paljud telefonirakendused pakuvad selleks sobivaid helisid, kuid ära unusta telefoni hääletuks seada, et miski ei segaks su uinakut. Samuti tasub meeles pidada, et jahedas toas on kergem uinuda kui palavuses, seega kui võimalik, hoia tuba jahedana ja kata end sooja tekiga. Et vältida liigset tukastamist, pane äratuskell, mis aitab sul õigel ajal ärgata ja päevaga edasi minna.
Rahulik ärkamine
Pärast uinakut on oluline ärgata aeglaselt ja rahulikult. Ära hüppa kohe püsti ega hakka stressis kiirustama, sest see võib kogu uinaku kasuliku mõju tühistada. Lase endal paar minutit rahulikult ärgata, sirutades ja hingates sügavalt. See aitab kehal ja vaimul ärgata ilma liigse koormuseta, tagades, et päeva teine pool oleks produktiivne ja meeldiv. Kui alustad ärkamist rahulikult ja järk-järgult, suudad uinakust maksimumi võtta ja tunda end värskena.
Uni ja melatoniin
Melatoniin on looduslik hormoon, mida keha toodab pimeduses ja mis reguleerib meie unetsüklit. Selle taseme tõus aitab meil kiiremini uinuda ja hoida une rahuliku ning katkematuna. Melatoniin võib olla eriti kasulik neile, kellel on raskusi uinumisega või kes kannatavad rahutu une all. Norskajad ja nende kõrval magajad võivad samuti melatoniinist kasu saada, kuna see soodustab sügavat ja rahulikku und.
Õige kogus melatoniini
Melatoniini kasutamisel on oluline järgida õiget annust. Uinumise soodustamiseks tuleks tarbida vähemalt 1 mg melatoniini vahetult enne magamaminekut. Ajavahestressi leevendamiseks on soovitatav võtta vähemalt 0,5 mg melatoniini reisi esimesel päeval enne magamaminekut ning jätkata selle võtmist esimestel päevadel pärast sihtkohta jõudmist, et keha kohaneks uue ajavööndiga ja taastaks loomuliku une-ärkamise tsükli.
Good Sleep Spray ja Good Sleep Caps
Good Sleep Spray on uudne keelealune uneabi, mis sisaldab melatoniini ja aitab vähendada uinumiseks kuluvat aega. See leevendab ööpäevarütmi häirumisest tingitud vaevusi, näiteks ajavahestressi reisidel. Lisaks sisaldab see kannatuslille taime ekstrakti, mille rahustav toime aitab säilitada vaimset lõõgastust ja tervislikku und.
Good Sleep Caps kapslid on samuti suurepärane uneabi, mis sisaldab melatoniini koos rahustavate taimeekstraktidega nagu kannatuslill, palderjan ja humal. Palderjan on tuntud oma soodsa mõju poolest vaimsele tervisele, samas kui humalal on rahustav toime, mis aitab kehal ja vaimul lõõgastuda ning paremini puhata.
