Stress linnas elades? Linnaelus on iseenesest midagi loomuvastast – tihe asustus, ööpäevane müra ja valgustus, informatsiooni üleküllus, liikumisvaegus, halb ökoloogia – kõik see on organismi jaoks stressitekitav. Paljud maalt linna kolinud võitlevad sageli närvilisusega, mida kära ja kiire elutempo tekitavad. Uurimuski on näidanud, et linnas elavatel inimestel on rohkem stressi, kirjutas huffpost.com. Olles linnas üles kasvanud, on aju stressi ja negatiivseid emotsioone haldav osa aktiivsem kui maal kasvanutel.
Keha ei suuda stressiga toime tulla
Meil ei ole looduse poolt kaasa antud eneseregulatsiooni mehhanismi, mis taastaks meie jõudusid suurlinnas. Kui stress on liiga tugev või pidev, ei suuda närvisüsteem puhata ega oma funktsioonidega enam toime tulla. Nii võivad tekkida unetus ning isegi erinevad seedetrakti-, südame- ja nahahaigused.
Elu tasakaalu võrdlus
Elu tasakaalu võib võrrelda tooliga, mille üks jalg on uni, teine suhted, kolmas toitumine ja neljas liikumine. Kui üks nendest puudub, siis tool püsti ei püsi.
Elutempo kontrollimine suurlinnas
Aga isegi suures linnas saab valida enda jaoks sobiva elutempo. Soovitav on sagedamini teha jalutuskäike loodusesse, kuulata muusikat või mediteerida vaikuses, lasta endale teha mõnus massaaž või tegeleda joogaga. Päeva jooksul võiks teha väikseid pause ja olla vaid iseendaga. Nii saab närvisüsteem puhata.
Jooga kui ärevuse vähendaja
Praktiseeri joogat. Jooga vähendab edukalt ärevust, trumpab oma kasumlikkusega üle nii jalutamise kui ka muud rahulikumaid füüsilised tegevused. Veebiajakiri Stanford Lifestyle Magazine kirjutas, et uuringud on näidanud, kuidas jooga mõjutab mitmeid stressiga seotud füsioloogilisi markereid. Nende hulka kuuluvad kortisooli taseme langus, põletikuliste tsütokiinide vähenemine ja südame löögisageduse varieeruvuse paranemine. Jooga suurendab ajus GABA-happe tootlikkust, mille ülesandeks on reguleerida närvisüsteemi aktiivsust. Kui antud happe tase on liiga madal, siis on tuju paha ja närvilisus kiiresti tulemas.
Mediteerimine kui teraapia
Proovi mediteerida. Hiljuti avaldatud uurimus näitas, et mõtlemistehnikatel baseeruv kognitiivteraapia on hea võimalus depressiooni ravida.
Päeviku pidamine stressi maandamiseks
Pea päevikut. Ärevuse ja stressi puhul on hea idee päevikut pidada, sest kirjutamine on hea viis negatiivseid emotsioone endast välja saada ning seeläbi rahuneda. Ka loob see hea võimaluse oma mõtteid korrastada ja need paberile panna.
Füüsilise koormuse suurendamine
Suurenda füüsilist koormust. Kes ei teaks, et jooksmine viib halvad mõtted peast. Sestap tasubki end trenni vedada ja korralikult ära väsitada – nii põletad kaloreid ja saad lahti ka halbadest mõtetest. Õhtul tuleb veel hea uni ja enesekindlus tõuseb.
Toidulisandite kasutamine stressi leevendamisel
Pikaaegse stressi leevendamisel võib olla abi ka kvaliteetsetest toidulisanditest. Kui osata lisandeid kasutada, siis aitavad need päris hästi, sest pikaaegse stressi korral on keha vajadused suuremad. Hea on lasta teha enne analüüsid, et leida perearsti, pereõe, vaimse tervise õe või nõustaja abiga tõenäolised puudused.
Rahustavad taimed, nagu kummel ja lavendel, on laialt tuntud oma rahustava mõju poolest. Samuti võib keha ja vaimu stressile vastupanuvõimet suurendada näiteks ashwagandha abil.
Lisaks on saadaval loodusliku koostisega tooted, nagu Sedanorm Spray, mis on loodud stressi ja ärevuse leevendamiseks. See väikeses pudelis pihusti on mugavalt kaasaskantav ning ühest pudelist piisab umbes 200 pihustuskorraks. Sedanorm Spray mõjub kiiresti ja on ideaalne kasutada olukordades, kus on vaja kiiret rahunemist ja lõõgastumist.
Vaimse tervise harjutuste ja looduslike toidulisandite kasutamine võib viia suurema sisemise rahu ja tasakaaluni. Selline terviklik käsitlus aitab parandada elukvaliteeti ning ennetada stressist tingitud vaimse ja füüsilise tervise probleeme, pakkudes võimalust elada rahulikumat ja tasakaalukamat elu.
