Südame rütmihäired ei jää kellelegi märkamatuks, kui südame töö äkitselt kiireneb, hüpleb või hetkeks isegi seiskub – tunne, justkui süda tahaks rinnust välja hüpata, on paljudele tuttav. Need hetked ei pruugi alati viidata armumisele või hirmule. Sageli on põhjuseks hoopis rütmihäired – seisundid, mis võivad olla seotud tõsiste terviseprobleemidega.
Süda – iseseisev ja tundlik töötegija
Süda on ainulaadne elund: see töötab lakkamatult ja suudab toimida iseseisvalt. Igapäevaselt me tema tukseid ei taju – harjumuspärane rütmiline töö jääb sageli tähelepanuta. Kuid kui rütm häirub, annab süda endast selgelt märku. Südame rütmihäired ehk arütmiad on seisundid, kus südame löögisagedus on liiga kiire, liiga aeglane või ebaregulaarne. Need võivad esineda vanuse lisandudes, aga ka nooremas eas – mõnikord isegi täiesti terve südamega inimestel.
Levinumad südame rütmihäired
Rütmihäired jagunevad mitmeks tüübiks, igaühel neist on oma iseloomulik kulg ja võimalikud tekkepõhjused.
- Tahhükardia – seisund, kus süda lööb rahuolekus üle 100 korra minutis. Rütm võib olla küll regulaarne, ent liialt kiire või hoopis kaootiline.
- Bradükardia – seisund, mille korral südame löögisagedus langeb alla 60, vahel isegi alla 50 korra minutis. Südametöö aeglustub ning võivad tekkida pikemad pausid löökide vahel.
- Ekstrasüstoolia – südame lisalöögid või enneaegsed kokkutõmbed, mis võivad tunduda nagu hetkeline seiskumine või „südame pöörlemine“. Kuigi see on sageli healoomuline ja esineb ka täiesti tervetel inimestel, võib mõnel juhul viidata südamehaigusele.
- Kodade virvendus – sage ja potentsiaalselt ohtlik rütmihäire, mille korral süda lööb kiiresti ja ebaregulaarset. Veri ei liigu enam tõhusalt, mistõttu suureneb trombioht. Tavaliselt algab see lühikeste hoogudena, mis võivad aja jooksul pikeneda või püsivaks muutuda.
Miks rütmihäired tekivad?
Südame töö põhineb täpse elektrilise signaali genereerimisel ja levimisel juhteteedes. Kui signaal tekib vales kohas või ei levi õigesti, võib tekkida rütmihäire. Põhjuseid on mitmeid, ent alati pole võimalik neid täpselt määratleda.
Laste puhul võivad põhjuseks olla kaasasündinud südamerikked, viirusinfektsioonid või teatud ravimid. Täiskasvanutel on sagedased põhjused varasem infarkt, südameklapirike, südamelihase nõrkus või südamepuudulikkus.
Rütmihäired võivad esineda igas vanuses, kuid nende esinemissagedus suureneb vanusega. Hinnanguliselt kogeb elu jooksul arütmiat kuni 5% inimestest. Sageli kulgevad need sümptomiteta, mis muudab diagnoosimise keeruliseks.
Südame tööd häirivad riskitegurid
Mitmed elustiilitegurid ja kroonilised haigused suurendavad südamerütmihäirete riski:
- Vähene kehaline aktiivsus – südamelihas vajab koormust. Soovituslik on vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit intensiivset kehalist aktiivsust nädalas.
- Suitsetamine – nikotiin ahendab veresooni, vähendab südame verevarustust ja suurendab töökoormust.
- Ülekaal – suurendab südame koormust ja on seotud haigustega nagu kõrgvererõhutõbi ja diabeet.
- Kõrge vererõhk – koormab südant, põhjustades aja jooksul südamelihase paksenemist ja võib viia südamepuudulikkuseni.
- Krooniline stress – stressihormoonid mõjutavad südamerütmi ja võivad soodustada arütmiate teket.
- Sekundaarsed tegurid – näiteks kehahoiakuhäired, lülisambaprobleemid, närvisüsteemi haigused, infektsioonid jm võivad samuti südame tööd mõjutada.
Millal pöörduda arsti poole?
Järgmised sümptomid võivad viidata rütmihäiretele:
- tugev südamepekslemine
- tunne, et süda „pöörleb“
- tükitunne kurgus
- hingeldus
- väsimus
- peapööritus
- minestamine
Need sümptomid viitavad sellele, et keha – eriti aju ja süda – ei saa piisavalt verd ja hapnikku. Isegi üksik episood võib olla märk tõsisest probleemist.
Diagnoosimata ja ravimata rütmihäired võivad põhjustada elukvaliteedi langust, südamepuudulikkust, trombide teket ja tõsiseid tüsistusi, sealhulgas insulti.
Kuidas südame rütmihäireid ennetada?
Südame tervise hoidmiseks ja rütmihäirete vältimiseks tasub järgida järgmisi põhimõtteid:
- söö tasakaalustatult (nt loe lähemalt Vahemere dieedi kasulikkusest)
- liigu regulaarselt
- hoia kehakaal kontrolli all
- loobu suitsetamisest
- piira alkoholi tarbimist
- jälgi une- ja puhkeaja rütmi
- vähenda stressi
Elustiilimuutustega alustamine ei ole kunagi liiga hilja – ka väiksemad sammud võivad anda pikaajalise positiivse tulemuse.
Looduslik tugi südame normaalsele rütmile-Aterolip® Rythmo
Aterolip® Rythmo on toidulisand, mis toetab südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Selle koostisosad on hoolikalt valitud, et aidata hoida südamerütmi tasakaalus ning vähendada väsimust ja kurnatust.
Vahel vajab süda veidi tuge – ja just siis saame abi loodusest. Viirpuu, oliivileht ja olulised vitamiinid töötavad koos, et pakkuda kehale rahulikumat rütmi ja paremat vastupanuvõimet igapäevastele pingetele.
- Viirpuu ekstrakt – aitab kaasa südame ja veresoonte normaalsele talitlusele, toetab südamerütmi ning aitab alandada vererõhku.
- Tiamiin (vitamiin B1) – aitab kaasa normaalsele südametalitlusele.
- Vitamiin B6 – aitab kaasa vere punaliblede normaalsele moodustumisele ja vähendab väsimust.
- Magneesium – toetab lihaste, sealhulgas südamelihase normaalset tööd ja aitab vähendada kurnatust.
- Oliivilehtede ekstrakt – sisaldab 20% hüdroksütürosooli, mis on antioksüdatiivsete omadustega polüfenool.
Soovitatav südame toetuseks igapäevasel kasutamisel, eriti stressirohketel perioodidel või vanusega seotud muutuste korral.
Rahu südames algab tasakaalus rütmist – toetust leiame loodusest.
![Aterolip Rythmo](https://lotos-pharma.ee/wp-content/uploads/2025/03/Aterolip-Rythmo.png")