Oletame, et su telefonis on 47 vastamata sõnumit. Sa tead, et peaksid neile vastama, aga selle asemel leiad end YouTube’ist vaatamas videot, kus keegi ehitab pisikest maja hamstrile. Järgmiseks hetkeks avastad, et oled juba kaks tundi kulutanud videotele, kus jaapanlane valmistab maailma täiuslikumaid omlette.
Õnnitleme – sa oled ametlik prokrastineerija! Ja tead mis? Sa pole sugugi üksi, sest me kõik teeme seda aeg-ajalt.
Aga mis värk selle keerulise sõnaga on?
Prokrastineerimine kõlab tõepoolest nagu mingi haruldane troopiline haigus, kuigi tegelikult kirjeldab see lihtsalt igapäevast nähtust – asjade edasilükkamist. Sõna ise tuleb ladina keelest, kus “pro” tähendab “edasi” ja “cras” tähendab “homme”, seega otsetõlkes tähendab prokrastineerimine “homseks jätmist”.
On üsna irooniline, et meil on keeruline ladinakeelne termin nähtuse kohta, mida teevad isegi lemmikloomad. Näiteks koer, kes peaks õue minema, aga eelistab siiski diivanil lesida, sest seal on lihtsalt nii mõnus.
Sinu aju mängib sinuga mängu (ja arvab, et teeb head)
Siin jõuame kõige huvitavama avastuseni, mida teadlased on viimastel aastatel teinud. Prokrastineerimine ei ole üldse laiskuse märk, vaid hoopis su aju katse sind kaitsta ebameeldivate tunnete eest.
Kujuta ette, et su aju käitub nagu ülehoolitsev vanem. Iga kord, kui sa seisad silmitsi ebameeldiva ülesandega – olgu selleks maksude deklareerimine, keeruline vestlus kolleegiga või pikalt oodatud e-kiri ülemusele – hakkab su aju häirekellasid lööma ja karjuma: “OHT! OHT! PÕGENE!”
Probleem seisneb selles, et meie evolutsiooniliselt vana aju ei suuda eristada reaalset füüsilist ohtu (näiteks tiiger põõsas) emotsionaalsest ebamugavusest (näiteks keeruline Excel’i tabel). Aju primitiivsema osa jaoks on mõlemad lihtsalt “halvad asjad, millest tuleb eemale hoida.”
Ja kuidas su aju sind siis “päästab”? Ta suunab sinu tähelepanu kiiresti millelegi palju meeldivamale ja ohutumale. Äkki märkad, et köök vajab hädasti koristamist, kuigi sa pole kunagi vabatahtlikult köögipõrandat pesnud. Või tunned vastupandamatut soovi uurida, mis on saanud su põhikooli klassikaaslastest – Facebook’i stalking saavutab skooriga 1:0 võidu produktiivsuse üle. Või äkki hakkad mõtlema tõeliselt olulistele küsimustele nagu “Kas pingviinid saavad üldse põlvevigastusi?”
Miks see tegelikult halb on (spoiler: asi pole ainult stressis)
Iga kord, kui sa lükkad midagi edasi, käivitub su kehas terve kaskaad füsioloogilisi reaktsioone. Su organism hakkab tootma stressihormoone – täpselt samu kemikaale, mis ilmuksid su vereringesse siis, kui peaksid tõepoolest põgenema mingi ohu eest. See on umbes nagu treenida intensiivselt maratoniks, aga tegelikult lihtsalt istuda diivanil ja pidevalt muretseda.
Veelgi hullem on see, et need tegemata asjad ei kao mitte kuhugi. Nad pesitsevad su alateadvuses nagu väikesed pahatahtlikud päkapikud, kes pidevalt sosistava: “Pssst, kas mäletad mind? Sa ikka veel pole mulle vastanud…”
Viis nippi, mis päriselt töötavad (testitud päris inimeste peal)
1. “Kaks minutit või surm” reegel
Kui mingi ülesanne võtab vähem kui kaks minutit, siis tee see otsekohe ära, ilma pikemalt mõtlemata või planeerimata. See meetod toimib samamoodi nagu plaastri äratõmbamine – mida kiiremini teed, seda vähem ebamugav see on.
2. “Üks lauseke” meetod
Kui pead kirjutama pika raporti või muu mahuka dokumendi, siis ära ütle endale “ma kirjutan täna raporti valmis.” Selle asemel ütle: “Ma kirjutan praegu ühe lause.” Tavaliselt juhtub midagi maagilist – pärast esimest lauset tuleb teine loomulikult, siis kolmas, ja enne kui aru saad, oled juba lehekülgi kirjutanud. Su aju toimib siin nagu väike laps – kui ta on korra mängima hakanud, ei taha ta enam lõpetada.
3. Mel Robbinsi “5-4-3-2-1-MINE!”
See on tõepoolest toimiv tehnika! Hetkel, kui tunned soovi midagi edasi lükata, hakka lugema tagurpidi viiest üheni ja kohe pärast seda tee füüsiline liigutus – tõuse püsti, astu samm, liiguta käsi. See toimib su ajule nagu arvuti taaskäivitamine – katkestab automaatse prokrastineerimise mustri.
4. “Pomodoori tehnika”
Tööta keskendunult 25 minutit ja siis puhka 5 minutit, ning korda seda tsüklit. See meetod töötab suurepäraselt, sest su aju teab täpselt, et “piinad” lõppevad varsti. See on umbes nagu lubada väikesele lapsele: “Veel ainult viis minutit ja siis saad jäätist.”
5. “Kiusatuste kung-fu”
Muuda ebameeldivad ülesanded meeldivateks, sidudes need millegi positiivsega. Kui pead maksud ära maksma, tee seda oma lemmikkohvikus nautides head kohvi. Kui on vaja trenni minna, kuula seal ja ainult seal oma lemmikpodcasti uut osa. See on psühholoogiline trikk, millega peted oma aju – ta hakkab tegelikult neid tegevusi ootama!
Kui kõik muu ebaõnnestub: abi on olemas
Mõnikord on prokrastineerimine seotud sügavamate probleemidega, nagu krooniline ärevus või stress. Kui tunned, et oled täiesti “lukus” ja ei suuda isegi kõige väiksemate asjadega hakkama saada, võib probleem peituda närvisüsteemi ülepinges.
Just sellistel hetkedel võib kasulikuks osutuda Sedanorm Spray – toidulisand, mis sisaldab looduslikke rahustavaid komponente. Lihtlehise tujukauna ekstrakt aitab säilitada närvisüsteemi normaalset talitlust, samas kui kannatuslille ekstrakt toimib rahustavalt ja aitab säilitada vaimset lõõgastust. L-teaniin on aminohape, mida meie organism ise ei suuda toota, mistõttu peame seda toidust või toidulisanditest saama. Hariliku pune lehtede ekstrakt on tuntud oma traditsioonilise kasutuse poolest rahvameditsiinis. Kõik need koostisosad on hoolikalt valitud ja kombineeritud optimaalses vahekorras, et toetada organismi loomulikke mehhanisme stressirohketel hetkedel.
Sedanorm Spray on mugav kasutada – piisab vaid 1-2 pihustusest keele alla hetkedel, kui tunned stressi üle pea kasvamas. Toode on suhkruvaba, sobib suurepäraselt veganitele ja ei tekita sõltuvust.
Hetkel on meil sulle ka hea pakkumine: osta 1, saa teine tasuta!
Lõppsõna: sa pole katki
Prokrastineerimine ei tähenda mingil juhul, et sa oled laisk, halb inimene või kuidagi “katki”. See näitab lihtsalt, et su aju üritab sind kaitsta viisil, mis kaasaegses maailmas enam hästi ei toimi. Evolutsioon pole lihtsalt jõudnud järele meie kiiresti muutuvale elukeskkonnale.
Hea uudis on see, et sa saad oma aju järk-järgult ümber õpetada. Iga kord, kui teed midagi kohe ära (isegi kui tegemist on tillukese asjaga), õpetad oma ajule väärtuslikku õppetundi: “Vaata, ma tegin selle ära ja midagi hullu ei juhtunud! See polnudki nii kohutav!”
Ja nüüd, kuna sa oled lugenud selle artikli lõpuni selle asemel, et tegeleda selle ühe asjaga, mida sa tegelikult peaksid praegu tegema… mine ja tee see ära. Tõsiselt, kohe praegu. Läksid juba? Suurepärane! Sa oled juba parem versioon endast kui olid viis minutit tagasi.