Sul on vaba päev, aga peas keerlevad mõtted sel nädalal tegemata jäänud töödest ja järgmisel nädalal ees ootavatest kohustustest. Tekib ärevus ja tunne, justkui peaksid kohe pihta hakkama, sest muidu ei jõua sa kindlasti valmis. Kas tuleb tuttav ette? Kui jah, siis on viimane aeg, et tööstressile pidurit tõmmata.
Tõenäoliselt oleme kõik kogenud tööl stressi, pinget, suurt koormust ning soovi, et puhkehetked juba kiiremini saabuksid. See tundub nii tavaline ja teatud piirini on tööalane pinge isegi motiveeriv. Tänu sellele oleme valmis õppima ja end n-ö kokku võtma. Ent ühel hetkel muutub olukord ohtlikuks, sest kroonilisest stressist võib ühel hetkel saada läbipõlemine.
Tööstressi põhjused ja tagajärjed
Tööstressi põhjused võivad olla inimeseti erinevad. Liigset survet võib tunda juhul kui nõudmised tööle (tähtajad ja koormus) on suuremad, kui see, millega suudetakse mugavalt toime tulla. Stressi allikaks võivad olla konfliktid töökaaslaste või ülemusega. Või hoopis tööohutusega seotud küsimused, puudulik varustus vms, aga ka pidevad muutused töökorralduses, näiteks muudatused tööülesannetes või võimalik koondamise oht. Tööstressi põhjustajaks võib olla ka töökorralduslik pool: autonoomia puudumine, ebaselged tööjuhised, puuduvad oskused tööks või liigne järelevalve.
See, kui tugevat stressi üks või teine meist ühes või teises olukorras tunneb, sõltub meie närvikavast, varasematest kogemustest, enesehinnangust, üldisest tervisest ja paljust muust. Aga pikajaalise pingeseisundiga kaasnevad alati probleemid.
Tööga seotud pikaajalise stressi tunnused
1. Füüsilised probleemid:
- väsimus
- lihaspinge
- peavalud
- südamepekslemine
- unehäired
- seedeprobleemid
- nahaprobleemid
2. Psühholoogilised probleemid:
- depressioon
- ärevus
- ärrituvus
- pessimism
- keskendumisraskused
- sagedane haiguspäevade võtmine
3. Käitumuslikud probleemid:
- suhtlusprobleemid
- vähenenud loovus ja algatusvõime
- töövõime langus
- huvipuudus
- isolatsioon
Omaette küsimus on, kui sageli saadakse aru, et muutuste taga on tööstress ja kas ka midagi ette võetakse.
Võib olla väga raske endale tunnistada, et tööstressi on saanud liiga palju, kui kõrvalt vaadates tundub, et kolleegid tulevad tööga hästi toime. Siiski tasub olla ettevaatlik, sest kui kroonilisest stressist on saanud ühel hetkel läbipõlemine, ei mõtle inimene enam hommikul, et ei taha voodist välja minna, riidesse panna ja tööle minna, vaid ühel hetkel ta ei suudagi seda teha.
Kuidas ennetada läbipõlemist?
Läbipõlemine juhtub siis, kui ollakse ülekoormatud, emotsionaalselt kurnatud ega suudeta elu lõputute nõudmistega enam sammu pidada. Et sellesse punkti mitte jõuda, tuleks stressiga tegeleda, ehk probleeme tunnistada ja võtta kasutusele ennetavad meetmed.
Hea on üle vaadata oma igapäevased rutiinid: keha vajab kindlat rütmi söömise, magamise, liikumise, töötamise ja puhkamise osas. Hea viis on kahe nädala jooksul jälgida ja pidada päevikut eelpool nimetatud tegevuste osas. Sealt võib kooruda ka üllatusi, sest tihti oleme oma päevakavaga nii harjunud, et ei märkagi, kuidas kohustuste osa võtab võimust magamise, söömise, liikumise ja puhkamise üle.
Kui tööl on raske, tasuks sellest rääkida kas oma juhi, juhendaja või töökeskkonnaspetsialistiga. Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine on ettevõtetes kohustuslik ja enamus ettevõtteid soovib luua tervislikumat töökeskkonda, kuna see ennetab inimressursiga kaasnevaid probleeme ja parandab ettevõtte kasumlikkust. Mõnel juhul aga võib läbipõlemisest pääsemiseks olla vajalik ka ametikoha muutmine või üldse uus töökoht.
Igaüks saab ka ise oma töö tegemise protsessis paljut muuta. Lihtsad nipid nagu postkasti ja failide korrastamine arvutis aitavad tööprotsesse väga palju hõlbustada. Pealegi, lugemata kirju täis postkast tekitab paratamatult ärevust ja tunnet, et ei suudeta olukorda hallata, ükskõik, kas tegu on lihtsalt spämmi või olulise infoga.
Töökorralduse ja vaimse heaolu parandamise nipid
Abivahendina tasub kasutada mõnd rakendust nagu näiteks Todoist, TicTic vms, mis aitavad tööülesandeid struktureerida ja seada neile tähtajad ning prioriteedid, et kohustused kontrolli all hoida.
Planeerige oma tööpäeva regulaarsed puhkepausid. Näiteks Pomodoro ajajuhtimise tehnika aitab jagada töö lühikesteks, tavaliselt 25-minutilisteks perioodideks (pomodorod), millele järgneb lühike paus. Meetod aitab suurendada keskendumisvõimet ja hoida vaimset värskust.
Ja ärge unustage, et nädalavahetused peaksid olema töövabad, et oleks aega taastuda ja uueks nädalaks energiat koguda. Meie meel vajab lõõgastust ning töömõtetest välja lülitamist. Seda oskust saab teadlikult praktiseerida ning arendada meeletreeningute (näiteks mindfulness) abil. Mindfulnessi ehk praeguses hetkes viibimise praktikat saab harjutada nii metsas jalutades, süües, koristades, suheldes kui üksi istudes. On suur kunst igapäevaelu toimetuste keskel päriselt praeguses hetkes viibida ja muremõtted peast visata – kas märkate hommikul, kuidas esimene värske õhu hingetõmme kehasse jõuab, kui olete uksest välja astunud?
Sedanorm Spray – Looduslik rahusti
Abiks on seejuures rahustavad ja lõõgastumist soodustavad tooted. Ainulaadne uue põlvkonna Sedanorm Spray on kiire ja tõhus viis stressi ja ärevuse leevendamiseks. See on looduslike ekstraktidega sprei, mis sisaldab kannatuslille ja lihtlehise tujukauna ekstrakte, mõjudes rahustavalt ja aidates kiiresti pingeid vähendada. Spreid on mugav kasutada igal ajal päeva jooksul – just siis, kui tunned, et on vaja meelerahu taastada.
