Vererõhk: kuidas mõista oma näitajaid
TL;DR
Vererõhk näitab vere survet veresoonte seintele ja aitab hinnata südame tööd. Täiskasvanul on normaalne näit alla 130/85 mmHg, hüpertensioon algab 140/90 mmHg-st ning nii kõrge kui madal vererõhk vajavad jälgimist.
Vererõhk on keha sisemine baromeeter. See ei anna endast märku iga päev, kuid peegeldab vaikselt ja järjepidevalt, kuidas süda ja veresooned oma tööd teevad. Tegemist on survega, mida südamest väljuv veri avaldab arterite ja teiste veresoonte seintele – jõuga, mis hoiab elutegevuse sujuvalt käimas ja tagab, et hapnik ning toitained jõuavad igasse rakku.
Oluline on mõista, et vererõhk ei ole püsiv suurus. Sinu vererõhk muutub päeva jooksul: hommikul on see sageli kõrgem, vererõhk öösel aga langeb loomulikult. Emotsioonid, stress, füüsiline koormus, toitumine ja isegi ilm võivad põhjustada rõhu kõikumist. Kõike seda mõjutavad ka vanus, kehakaal, uni, liikumisharjumused ja pärilik risk. Seetõttu on normaalne, et vererõhku mõõtes ei saa iga kord täpselt sama tulemust.
Mida vererõhu näitajad tegelikult tähendavad?
Kui otsustad mõõta vererõhku, näed alati kahte numbrit, näiteks 120/80 mmHg. Need kaks näitajat kirjeldavad südame töö erinevaid etappe ja annavad infot veresoonte seisundi kohta.
Ülemine ehk süstoolne vererõhk näitab rõhku hetkel, mil süda tõmbub kokku ja veri pumbatakse südamest välja. See sõltub sellest, kui tugevalt süda töötab, kui palju verd korraga liigub ja kui jäigad on veresooned.
Alumine ehk diastoolne vererõhk näitab rõhku siis, kui süda lõõgastub ja täitub uuesti verega. Diastoolne näitaja peegeldab eelkõige veresoonte elastsuse taset ja nende võimet koormuse järel taastuda.
Just ülemise ja alumise vererõhu koosmõju loob tervikliku pildi. Vererõhk on surve, mis tekib südame töö ja veresoonte vastupanu tulemusel – kui üks neist muutub, muutub ka vererõhuga seotud koormus kogu organismis.
Milline on normaalne vererõhk?
Paljud inimesed küsivad: milline on normaalne vererõhk ja millal peaks muretsema? Täiskasvanutel peetakse optimaalseks vererõhuks näitajaid alla 130 mmHg süstoolse rõhu ja madalamal kui 80–85 mmHg diastoolse näitaja puhul.
Vererõhu kategooriad täiskasvanutel on järgmised (vastavalt Euroopa hüpertensioonijuhistele):
- Normaalne vererõhk: alla 130/85 mmHg
- Piiripealne vererõhk: 130–139 / 85–89 mmHg
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon): alates 140/90 mmHg
Mida kõrgem on vererõhk, seda suurem risk on südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. Sageli vererõhk ei normaliseeru iseenesest ning kõrge vererõhk normi saamiseks on vaja elustiilimuutusi või ravi.
Kõrge vererõhk ja hüpertensioon
Kõrge vererõhk, mida nimetatakse ka hüpertensiooniks või kõrgvererõhktõveks, on sageli salakaval. Paljudel inimestel, kelle vererõhk on püsivalt kõrgenenud, puuduvad selged sümptomid. Ometi kõrge vererõhk võib aastate jooksul kahjustada südamelihase, aju, neerude ja silmade veresooni.
Mõnedel inimestel võivad siiski esineda:
- peavalud
- pearinglus
- nägemishäired
- südamekloppimine
- väsimus
Eriti tähelepanelik peaks olema inimene, kellel on mõõdukalt kõrgenenud vererõhk või mõõdukalt kõrgenenud vererõhk ning lisariskid, sest kõrge vererõhuga kaasneb pikaajaline risk tõsiste tüsistuste tekkeks.
Madal vererõhk – millal on see probleem?
Kuigi enamasti räägitakse kõrgest vererõhust, võib ka madal vererõhk põhjustada vaevusi. Madalat vererõhku loetakse tavaliselt näitajateks alla 90/60 mmHg. Kui sümptomeid ei esine, ei ole see enamasti ohtlik. Kuid pearinglus, nõrkus, ähmane nägemine või minestamine viitavad, et rõhuga võib olla probleem ning tuleks konsulteerida arstiga.
Vererõhk elu erinevates etappides
Lapsed ja noored
Lastel on vererõhk on erinevates kehapiirkondades ja vanuseastmetes erinev. Seetõttu hinnatakse nende vererõhku spetsiaalsete normtabelite alusel, mitte täiskasvanute piirväärtuste järgi.
Rasedus
Raseduse alguses võib vererõhk veidi langeda, kuid hiljem see tavaliselt normaliseerub. Kui pärast 20. rasedusnädalat tekib püsiv vererõhu tõusu, võib see viidata rasedushüpertensioonile ning vajab hoolikat jälgimist.
Kuidas õigesti vererõhku mõõta ja kontrollida?
Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on oluline vererõhku mõõta õigesti:
- kasuta õlavarrele kinnitatavat mõõtjat
- väldi enne mõõtmist kohvi, suitsetamist ja füüsilist koormust
- istu rahulikult vähemalt 5 minutit
- mõõda mõlemal käel, sest sageli kõrgem on vererõhk ühel käel
Vererõhku kontrollida tasub regulaarselt, eriti kui esineb kõrge või madal vererõhk. Kui vererõhk ei normaliseeru, tuleb pöörduda arsti poole.
Kuidas alandada vererõhku?
Paljudel juhtudel saab alandada vererõhku elustiili abil:
- tasakaalustatud toitumine (DASH-dieet)
- regulaarne liikumine
- piisav uni ja stressi vähendamine
- normaalne kehakaal
Need sammud aitavad kõrget vererõhku kontrolli all hoida ja vähendavad pikaajalist riski.
Mida on veel hea vererõhust teada?
Oluline on jälgida, kuidas vererõhu näitajad ajas muutuvad, sest just võrdlus annab kõige parema ülevaate vererõhust ja selle mõjust tervisele. Vererõhk võib olla ühel inimesel hommikul madalam ja õhtul kõrgem, mistõttu tuleb vererõhku mõõta korduvalt ning alati samadel tingimustel. Mõõtmistulemused esitatakse ühikus mmHg, mis võimaldab võrrelda erinevaid väärtusi ja hinnata, kas vererõhk jääb normi piiridesse.
Kui vererõhu väärtused püsivad normist kõrgemad, räägitakse sageli kõrgenenud seisundist või kõrge vererõhu tekkest. Pikaajaliselt ravimata kõrge vererõhk suurendab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste riski ning võib viia kõrgvererõhktõve kujunemiseni. Sellisel juhul on tegemist hüpertensiooni kroonilise vormiga, mis mõjutab otseselt veresoonte seisundit ja arterite elastsust.
Kõrge vererõhuga inimestel tuleb pöörata tähelepanu nii eluviisidele kui ka ravisoovitustele, sest kõrget vererõhku ignoreerides suureneb oht südamelihase ülekoormuseks. Eriti oluline on jälgida süstoolset vererõhku, sest just süstoolne näitaja peegeldab südame töö intensiivsust. Vajadusel tuleb hinnata ka süstoolse ja diastoolse näitaja vahekorda ning seda, kuidas süstoolset vererõhku õnnestub raviga kontrolli all hoida.
Millal vajab madal vererõhk arsti hinnangut?
Samavõrd tähtis on diastoolne ehk alumine näitaja, sest liiga kõrge diastoolse rõhu korral suureneb surve pidevalt ka puhkeolekus. Arstide hinnangul tuleks diastoolne näitaja hoida kontrolli all, et vähendada püsivat koormust veresoonte seintele ja vältida tüsistusi, mis on seotud rõhuga.
Kuigi fookus on sageli kõrgel rõhul, ei tohi unustada, et ka madal vererõhk võib olla probleem. Madal vererõhk võib põhjustada pearinglust, väsimust ja keskendumisraskusi ning sellega seotud peavalud mõjutavad igapäevast toimetulekut. Sellisel juhul on oluline hinnata, kuidas organism vererõhuga kohaneb ning kas rõhk langeb liigselt teatud olukordades.
Lisaks tasub meeles pidada, et iga inimese vererõhule mõjuvad erinevad tegurid ning vererõhku ei tohiks hinnata vaid ühe mõõtmise põhjal. Kui kõrget näitajat täheldatakse korduvalt, on vajalik pöörduda arsti poole, sest varajane sekkumine aitab ennetada pikaajalisi kahjustusi.
Aita oma südamel rahuneda
Aterolip® Rythmo on toidulisand, mis sisaldab viirpuu ekstrakti ning südame- ja närvisüsteemi toetavaid vitamiine ja mineraale.
Viirpuu aitab kaasa südame ja veresoonte normaalsele talitlusele ning toetab lõõgastumist ja rahunemist.
Tiamiin (B1-vitamiin) aitab hoida normaalset südametalitlust.
Vitamiin B6 ja magneesium aitavad vähendada väsimust ja kurnatust ning toetavad normaalset närvisüsteemi ja lihaste tööd.
Oliivilehe ekstrakt sisaldab polüfenooli- hüdroksütürosooli, mis on looduslik antioksüdant.
Soovitatav annus: 1 kapsel päevas. Kasutada kuni 6 kuud järjest; vajadusel võib kuuri korrata.
AteroLip Rythmo – N30
Laos
Siit saad tasuta alla laadida vererõhu päeviku lehe, kuhu saad igapäevaselt kirja panna oma vererõhu ja mõõtmise kellaaja. Sobib isiklikuks jälgimiseks või arstile näitamiseks.
Kokkuvõte
Vererõhk on üks olulisemaid tervisenäitajaid. Olgu tegemist kõrge vererõhuga või madalat vererõhku esindavate näitajatega – teadlikkus ja regulaarne jälgimine aitavad hoida südame ja veresooned tervena. Vererõhk võib anda märku probleemidest enne, kui need muutuvad tõsiseks, seega tasub oma näitajaid tähelepanelikult jälgida.
Mida on veel hea teada oma vererõhu kohta?
Normaalne vererõhk sõltub vanusest ja tervislikust seisundist. Täiskasvanul loetakse optimaalseks vererõhuks ligikaudu 120/80 mmHg. Ülemine ehk süstoolne vererõhk jääb seejuures alla 130 mmHg.
Vererõhk on surve, mida südamest väljuva vere surve avaldab veresoonte seintele.
Süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere rõhk südame kokkutõmbumisel, samal ajal kui alumine ehk diastoolne vererõhk näitab survet südamelöökide vahel.
Ülemine ehk süstoolne vererõhk näitab, kui tugev on südamest väljuva vere surve. See sõltub eelkõige südamelihase jõust ja veresoonte toonusest.
Diastoolse rõhu tõus on sageli seotud veresoonte elastsuse vähenemisega. Vererõhu tõusu võivad soodustada ka stress, vähene liikumine ja liigne soolatarbimine, mis omakorda tõstab vererõhku ja suurendab südame koormust.
Alumine vererõhk on madal, kui see on madalamal kui 80–85 mmHg. Madalat vererõhku võib seostada pearingluse, nõrkuse ja väsimusega.
Kui vererõhk ei normaliseeru, tuleks regulaarselt vererõhku kontrollida ja vajadusel pöörduda arsti poole. Mõnel juhul tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga stabiilsena.
Soovitatav on vererõhku mõõta rahuolekus ja võimalusel alati samal ajal. Tuleb arvestada, et vererõhk on erinevates kehapiirkondades veidi erinev, mistõttu on soovitatav mõõta vererõhku õlavarrelt.
Viited
- Williams, B. et al. (2018). 2018 ESC/ESH Guidelines for the management of arterial hypertension. European Heart Journal, 39(33), 3021–3104.
- Carey, R. M., & Whelton, P. K. (2018). Prevention, detection, evaluation, and management of high blood pressure in adults: Synopsis of the 2017 ACC/AHA hypertension guideline. Annals of Internal Medicine, 168(5), 351–358.
- Stergiou, G. S., et al. (2018). “Blood Pressure Measurement and Hypertension Diagnosis in the 2017 US Guidelines.” Hypertension, 71(6), 963–965. DOI: 10.1161/HYPERTENSIONAHA.118.10853 .
- Sacks, F. M., et al. (2001). Effects on Blood Pressure of Reduced Dietary Sodium and the DASH Diet. New England Journal of Medicine, 344(1), 3–10.









