Nurmenukk
Kevadel, koos päikesekiirte soojenemisega, õitsevad erinevad niidulilled, sealhulgas erkkollased nurmenukuõied. Neid võib näha mitte ainult niitudel, vaid ka metsaraiesmikel ja teeäärtes – seal, kus nad saavad terve päeva päikeses peesitada.
Rahvameditsiinis on nurmenukku juba ammusest ajast hinnatud ja kasutatud erinevate vaevuste raviks, kuna see priimula perekonda kuuluv taim on rahustava, mälu parandava ja depressiooni leevendava toimega. Kollane õietee aitab võidelda kroonilise kõhukinnisuse vastu ja toimib ka diureetikumina. Nurmenukku peetakse eriti väärtuslikuks erinevate külmetushaiguste ravis, kuna see aitab vabaneda kuivast köhast, soodustab röga eritumist, vähendab ärritust ja spasme. Nurmenukku kasutatakse laialdaselt farmaatsias, näiteks on selle õie ekstrakt osa toidulisandist “Sinunorm DUO”, mis hoolitseb hingamisteede tervise eest. “Sinunorm DUO” mõjutab samaaegselt nii ülemisi hingamisteid – nina ja nina kõrvalkoopaid, kui ka alumisi – bronhe, ning hoolitseb ka immuunsüsteemi normaalse toimimise eest.
Millal korjata? Nurmenuku õisi korjatakse, kui need on õitsenud, lehti aga pärast õitsemist, kuna siis on neis rohkem väärtuslikke aineid koondunud.
I
Pärnaõied
Igal suvel saabub aeg, mil pärnapuud mitte ainult ei lõhna joovastavalt magusalt, vaid teevad ka suminat – just siis tuleks minna pärnaõisi korjama. Mesilased ja teised nektarit armastavad putukad sumisevad pärnapuude ümber õitsemise ajal, seega tuleks õisi korjates olla väga ettevaatlik, et vältida nõelamist.
Rahvameditsiinis kiidetakse pärnaõisi suurepärasteks abivahenditeks külmetushaiguste ületamiseks, suuõõne ja kurgu põletike vähendamiseks, samuti soodustavad nad higistamist, tugevdavad immuunsust, aitavad ravida seedetrakti ja südame-veresoonkonna haigusi.
Kuigi pärnatee on väga maitsev, tuleks seda võtta kuuridena ja mitte juua pikka aega iga päev, sest see stimuleerib keha, mis omakorda viib unetuse, närvilisuse, vererõhu tõusu ja suurenenud südame löögisageduseni.
Millal korjata? Pärnaõisi korjatakse, kui need on õitsenud, kuid mitte üle õitsenud. Seda on kõige lihtsam teha teravate kääridega, lõigates kogu tiivaga õisikud.
Kummel
Kummel on maailmakuulus, sest ühtegi teist taime maailmas ei kasutata nii palju meditsiinis ja kosmetoloogias kui kummelit. See väike, tagasihoidlik lill võitis maailmakuulsuse mitte oma välimuse, vaid oma väärtuse tõttu. Kummel rahustab, aitab kergemini uinuda, parandab seedesüsteemi tööd, vähendab kõhupuhitust, ravib haavu, lööbeid, pehmendab nahka ja avaldab soodsat mõju peanahale ja juustele. Hingamisteede haiguste korral on see peaaegu asendamatu – seda kasutatakse nii inhalatsioonides kui tees. Kummeliõie ekstrakt on eriti väärtuslik – see aitab säilitada hingamisteede funktsiooni ja annab spasmolüütilise toime.
Millal korjata? Kõige väärtuslikumad kummeliõied on siis, kui need on vaevu täielikult avanenud ja õied sarnanevad väikeste karikakardega. Kummeliõied kipuvad õitsema mitu korda suve jooksul, seega eemaldatakse õied väga hoolikalt, et mitte tõmmata taime koos juurtega mullast välja. Samuti on mugav lõigata õisi väikeste kääridega. Kui soovite kummelit oma aeda kasvatada, külvake neid seemnetest, ärge lõigake kõiki õisi maha, vaid laske neil külvata.
Altee juur
Mõni aasta tagasi koges altee juur oma suurimat hiilgeaega, kuna seda peeti üheks või enamaks imevahendiks erinevate vaevuste vastu. Tuleb öelda, et altee juur ei ole imevahend, kuid seda on rahvameditsiinis kasutatud juba sajandeid seedimisorganite stimuleerimiseks, kõhuvalude vähendamiseks, neerude töö parandamiseks ja palaviku vastu võitlemiseks. Altee juur on väga kasulik hingamisteede haiguste ravis, kuna sellel on antiseptiline toime, rahustab hingamisteid ja aitab ravida köha, mistõttu kasutatakse seda tänapäeva farmaatsias köharavimites. Selle lagritsa kuivekstrakt on samuti osa “Bronchonorm” koostisest. See toode avaldab soodsat mõju hingamisteedele – rahustab ja vähendab ärritust hingamisteedes, mis võivad põhjustada köha, vabastab hingamisteed kogunenud sekreetidest ja hõlbustab hingamist.
Millal korjata? Altee juur korjatakse õitsemise ajal juulis – sobivad nii lehed kui õied. Võrsed lõigatakse teravate kääridega, umbes 5 cm kaugusel mulla pinnast.
Raudrohi
Raudrohi, mille õied sarnanevad hall-valge paksu pitsiga, õitseb siin juulis ja õitseb kuni sügiseni. Tänu aretajate tööle on saadaval ka värviliste õitega sorte ja need sobivad hästi lillepeenardesse, kuid tavaline raudrohi on väärtuslikumate omadustega. Rahvameditsiinis mängib raudrohi erilist rolli, sest selle kasutusala on väga lai – see leevendab menstruatsioonivalusid ja verejooksu, aitab reguleerida seedimisorganite tööd, rahustab, reguleerib vererõhku, võitleb külmetushaigustega ja isegi leevendab hambavalu. Raudrohi aitab vähendada kõrget temperatuuri, vähendab põletikku, aitab ravida köha ja nohu. Kuigi tänapäeval pole raudrohi tee laialt tuntud, seostatakse seda tõenäoliselt lapsepõlvemälestustega, kui vanaemad pakkusid seda esimese abivahendina külmetushaiguste korral.
Kuidas korjata? Raudrohi jaoks saab korjata ainult õisi või neid koos varre ja kaunadega. Enne raudrohu korjamist tuleks hoolikalt uurida nende välimust, sest need on väga sarnased pajumunaga, mis ei meenuta üldse raudrohtu.
Oregano
Oregano on mitmeaastane taim ja paljudele inimestele seostub see lihtsalt vürtsiga, mis sobib hästi pitsadele, kuid see on ka väärtuslik ravimtaim.
Oregano tee on kasulik hingamisteede haiguste sümptomite leevendamiseks – bronhiit, köha, kopsupõletik -, soodustab röga eritumist, suurendab higistamist kõrge temperatuuri korral. Samuti leevendab see liigesevalu, põletikku ja aitab parandada seedesüsteemi tööd. Oregano on rahustav ja stressi leevendav, mistõttu on see kaasatud ka toidulisandisse “Sedanorm”, mis aitab säilitada tervet närvisüsteemi.
Millal korjata? Oreganot võib istutada aeda ja kasutada nii ürdina kui ravimtaimena. Oregano kõige väärtuslikumad ained on juuni lõpust augusti keskpaigani, kui see õitseb väikeste kahvaturoosade õitega. Kui lõikate terava noaga või kääridega umbes 25 cm pikkused õitsvate taimede oksad, kasvab oregano pärast mõne aja pärast edasi ja kobrutab.
Piparmünt
Aromaatne piparmünt on üks kõige sagedamini kasutatavaid teesid, kuid selle värsked lehed sobivad suurepäraselt värskendavate ja jahutavate kokteilide valmistamiseks. Piparmünt on ka ravimtaim, seega kasutatakse seda nii meditsiinis kui farmaatsias. Rahvameditsiinis kasutatakse piparmünti, et kergemini ületada külmetushaigusi ja köha, jahutav toime avaldab head mõju kurguvalule ja rahustab limaskesta. Sõltuvalt tee tugevusest toimib piparmünt ka rahustava või ergutava vahendina. On tõestatud, et piparmündil on positiivne mõju seedimisorganitele, leevendab kõhuvalu, iiveldust ja kõhupuhitust, seega on alati hea, kui kodus on piparmünditee ja teadaolev retsept seedimist parandava joogi valmistamiseks. Kuid sama kasulik on ka toidulisand Spasmoil, mis sisaldab piparmündi ja apteegitilli eeterlikke õlisid. Sellel on spasmolüütiline toime ja see aitab vähendada kõhupuhitust ning parandab seedimist.
Millal korjata? Piparmünti korjatakse, kui õied on veel pungas, sest siis on lehed kõige aromaatsemad. Kõige parem on lõigata ära kogu vars koos lehtedega, siis kasvab piparmünt uuesti. Kuivatada saab ainult lehti või lehti koos vartega, kuid tuleb arvestada, et kuivi lehti varre küljest näpistada on keeruline – need murenevad.
Kuidas kuivatada teesid?
Korjatakse ainult terveid ja ilusaid ravimtaimi ning seda tuleb teha väga hoolikalt, et taim ise ei kahjustaks. Ärge kunagi lõigake kõiki õisi või varsi ära ja tõmmake taime mullast välja, vaid võtke ainult vajalikud osad, ülejäänu visake ära. Enne ravimtaimede korjamist on hea tutvuda nende välimuse ja väliste tunnustega, et käsi ei libiseks ja te ei võtaks kaasa midagi, mida te ei soovi. Taimi tuleks korjata ainult kuiva ilmaga, päeva esimeses pooles, eelistatavalt kergelt pilves päeval. Tuleks arvestada, et kuivatamisel jääb alles ainult umbes 30% korjatud värsketest taimedest.
Kuidas teesid säilitada?
Korjatud õied või lehed laotatakse ühtlaselt puhtale riidele või paberile. Ära ehmu, kui märkad taimedes putukat või mardikat – nad ei armasta kuivi taimi, seega nad lahkuvad. Kuivatamiseks vali hästi ventileeritud, kuiv koht, kuhu ei lange otsest päikesevalgust. Idealne on kuur, veranda, varjualune, kui muid võimalusi pole, võib seda teha ka toas. Ravimtaimi saab kuivatada ka ahjus või kuivatis – seadke temperatuur mitte kõrgem kui 35 kraadi ja mõne tunni jooksul on taimed kuivatatud. Kuivatamisel tuleb olla väga vastutustundlik, sest üleküpsenud taimed kaotavad oma aroomi ja murenevad. Kuivatatud õied ja lehed säilitatakse pimedas kohas puuvillastes või linastest riidest kottides, paberkottides (suhkrupakk sobib!), hästi suletud puidust, keraamilistes või klaasnõudes. Korralikult säilitatud tee ei kaota oma häid omadusi 2 aastat. Spetsiifilise vajaduse jaoks ravimi valmistamisel tuleb rangelt järgida retsepti! Samamoodi peaksid teatud haigustega inimesed, rasedad naised ja väikesed lapsed hoolikalt tutvuma iga taime toimega ja seejärel hindama, kas ja kuidas nad võivad neid kasutada.