Kas elu tundub igav ja huumorimeel on kadunud?
Võid süüdistada kogu maailma, kuid tegelikult on lahendus sinu enda kätes. Sageli on põhjuseks krooniline stress, mis koguneb ja avaldub viisil, mida me ei pruugi alati stressi sümptomitena ära tunda. Õnneks ei pea see nii jääma – stressi saab suurel määral kontrolli alla saada.
Stressi märkamatud ilmingud
Stress võib mõjutada meie emotsioone, keha ja käitumist mitmel viisil. Mõnikord mõistame kohe, et oleme stressis – näiteks siis, kui süda hakkab kiiremini lööma, tekib ärevus või paanikahoog, hakkame higistama või tunneme iiveldust. Kuid sageli kannatame stressi all pikemat aega, pööramata tähelepanu aju ja keha signaalidele, mis kutsuvad meid peatuma ja midagi ette võtma. Siin on mõned näited stressi varjatud ilmingutest:
- Tunne, et mõtted kihutavad ning sa ei suuda neid peatada ega välja lülitada.
- Huvi elu vastu kaob ning raske on leida midagi, mis rõõmu pakuks.
- Huumorimeel on kadunud, miski ei tundu enam lõbus.
- Sage ärrituvus, viha, kannatamatus või ärevus.
- Pidev hirmu-, pinge-, ärevuse- või närvilisustunne.
- Tunne, et oled hüljatud, üksildane või masendunud.
- Püsiv ülekoormatuse tunne ning võimetus olukorda muuta.
- Olemasolevad vaimse tervise probleemid süvenevad.
Stressist põhjustatud füüsilised probleemid
Kui eirame eelnevalt mainitud emotsioone ja käitumist, hakkab keha meid hoiatama “raskemate relvadega”, andes selgeid ja füüsiliselt tuntavaid märke, mida on raske ignoreerida. Levinumad sümptomid on nahaprobleemid, seedetrakti häired, söögiisu muutused ja unehäired.
Nahaprobleemid
Stress võib olla erinevate nahaprobleemide, nagu urtikaaria (stressilööve), akne ja ekseemi otseseks põhjustajaks. Nahk võib muutuda tuhmiks, tundlikuks ning ärritunuks, rasunäärmed hakkavad tootma rohkem rasu. Stress mängib rolli ka naha vananemises, kiirendades kortsude teket. Lisaks võib stress süvendada olemasolevaid nahahaigusi, nagu psoriaas, rosaatsea ja ekseem.
Seedetrakti probleemid
Stress mõjutab tihti meie seedesüsteemi. Stressiolukorras saadab närvisüsteem signaale soolestikku, põhjustades seedeelundite lihaste pingestumist. See võib väljenduda iivelduses, krampides, puhituses või kõhulahtisuses. Kui stressireaktsioon püsib liiga sageli, on kehal raskem taastuda, mis võib põhjustada gastriiti või maolimiidi põletikku. Stress võib soodustada ka kõhukinnisust, kuna stressihormoonid aeglustavad soolte liikumist. Samuti kipuvad stressis inimesed sööma ebatervislikult, tarbima liiga vähe vett ja liikuma vähem, mis süvendab kõhukinnisust veelgi.
Isu- ja kaaluprobleemid
Üldiselt tekitab äge stress isukaotust, samas kui krooniline stress võib suurendada söögiisu. Stressi ajal vabastab keha kortisooli – hormooni, mis aitab stressiga toime tulla. Kui kortisooli tase püsib aga pikemat aega kõrgel, võib see viia suurenenud toidutarbimiseni, rasva ladestumiseni ja kaalutõusuni. Nn stressisöömine pakub ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis viib see sageli ebatervisliku rasvumiseni, eriti “kõhurasva” ehk vistseraalse rasva kogunemiseni, mis ümbritseb organeid.
Unehäired
Stress ja uni on tihedalt seotud, moodustades tihti nõiaringi. Stress võib halvendada nii une kvaliteeti kui kestust, samas kui unepuudus suurendab stressitaset. Nii stress kui ka unepuudus võivad tekitada pikaajalisi füüsilisi ja vaimseid terviseprobleeme. Kui inimene kogeb valu, muret või rasket elusituatsiooni, suureneb stressihormoonide tase, mis omakorda halvendab und. Kõige sagedamini põhjustab stress unetust, mis taandub alles stressi vähenedes. Mõned inimesed kannatavad stressist tingitud liigse unisuse all. Igal juhul on oluline stressi põhjuseid vähendada ja taastada normaalne uni, sest see on hea tervise aluseks.
Kuidas stressi kontrollida?
Tänapäeval on küsimus “Kuidas stressi kontrollida?” peaaegu sama oluline kui Hamleti “olla või mitte olla?” Pikaajaline stress ohustab mitte ainult meie elukvaliteeti ja elurõõmu, vaid ka tervist. Need, kes sellest aru saavad, otsivad oma viisi stressi kontrolli alla saamiseks. Võimalusi ja tehnikaid on palju, peamine on leida endale sobivaim. Kogemused ja teadusuuringud on välja toonud mõned peamised koostisosad või alused, mis on edu saavutamiseks hädavajalikud.
Ole füüsiliselt aktiivne!
Peaaegu igasugune füüsiline tegevus võib stressi vähendada. Isegi kui sa ei ole sportlane ega heas füüsilises vormis, aitab liikumine stressi leevendada. Füüsiline aktiivsus tõstab endorfiinide ja teiste “heade” närvikemikaalide taset ning keskendumine keha liikumistele parandab tuju, aidates päeva pingeid hajutada. Mine jalutama, jooksma, tee aias tööd, korista maja, sõida jalgrattaga, uju või tee trenni – vali tegevus, mis sulle meeldib ja hoiab sind liikumises.
Pööra tähelepanu tervislikule toitumisele!
Et vältida stressisöömise ja näksimise nõiaringi, on oluline korrigeerida oma toitumisharjumusi. Muuda järk-järgult oma ebatervislikke harjumusi ning lisa menüüsse stressi vähendavaid toiduaineid, nagu rasvane kala, oad ja läätsed, marjad ja muud puuviljad, rohelised lehtköögiviljad, kapsas, roheline tee ning tume šokolaad.
Töötle oma emotsioone ja närve!
Mõnele inimesele sobib meditatsioon või jooga, teisele aga teleseriaalid, sõpradega kohtumised või maalimiskursused. Igaüks peaks leidma oma viisi meelerahu saavutamiseks, huumorimeele taastamiseks ja elu nautimiseks. Väga oluline on ka kvaliteetne öine puhkus – lõõgastu ja sulge silmad päeva lõpus, et tagada parim võimalik uni.
Aita ennast
Mõnikord, kui eelnevad meetmed pole tulemusi andnud ja puhkus võib tunduda isegi hirmutav, soovitavad arstid mitte muretseda ning kasutada mõnda looduslikku vahendit närvisüsteemi rahustamiseks – näiteks taimeteed, ekstrakte või muid preparaate. Üheks selliseks tooteks on looduslikul komponendil põhinev innovaatiline Sedanorm Spray. Sedanorm Spray on kiire toimega keelealune toidulisand, mis rahustab närvisüsteemi. Spreis sisalduv griffonia seemne ehk lihtlehise tujukauna ekstrakt aitab säilitada närvisüsteemi normaalset talitlust. Uuringud on näidanud, et griffonia seemned sisaldavad 5-hüdroksütrüptofaani (5-HTP), mis osaleb kehas serotoniini moodustumises. Serotoniin on paljudele tuntud kui „õnnehormoon“. Lisaks sisaldab Sedanorm Spray ka kannatuslille ekstrakti, millel on rahustav toime ja mis aitab säilitada vaimset tasakaalu.
Oluline on, et tänu looduslikule koostisele sobib Sedanorm Spray kasutamiseks ka 12-aastastel ja vanematel lastel.
