Liigesed on tugiliikumissüsteemi olulised elemendid, mis võimaldavad keha liikumist. Üle kogu maailma suureneb erinevate liigesehaigustega inimeste arv märkimisväärselt ning patsientide seas on üha nooremaid inimesi. Peaaegu kolmandik Läti elanikkonnast on aasta jooksul kogenud liigesevalu. Mõnikord tekib valu pärast intensiivsemat sportimist, kuid üha rohkem on patsiente, kelle valu muutub krooniliseks. Mida saame ise teha, et meie liigesed kestaksid kauem? Soovitusi annab Läti ORTO kliiniku traumatoloog ja ortopeed Andrejs Peredistijs, kellel on üle 30 aasta praktilist kogemust traumatoloogias, ortopeedias ja sporditraumatoloogias.
Millised on kõige levinumad liigesevigastused?
Töötan rohkem õlgade, põlvede ja puusadega. Enamik vigastusi on seotud igapäevaeluga, kuid tavalised on ka spordivigastused. Põhimõtteliselt on raske midagi konkreetset välja tuua, sest mul on väga erinevaid patsiente.
Millist püsivat kahju võivad vigastused liigestele põhjustada?
See on liigeste enneaegne kulumine, mis esineb tavaliselt inimestel, kes on noorest east saadik saanud vigastusi või koormanud liigeseid üle. Selle tagajärjel tekib nn artroos, ja see võib ilmneda ükskõik millises liigeses. Seda probleemi täheldatakse kõige sagedamini üle 35-40-aastastel inimestel.
Mida saab igaüks teha, et kaitsta oma liigeseid noorest east peale?
Noorte inimeste koed suudavad kiiremini paraneda ja taastuda ka ülekoormuse korral. Vananedes aga võtab kahjustatud kõhre, sidemete ja kõõluste parandamine kauem aega ning tagajärjed on püsivamad. Meie koed ei suuda vananedes enam õigel ajal taastuda. Kui nooruses oli liigne koormus paljudele tavaline, siis vananedes kahjustavad ülekoormused liigeseid ja keha üldiselt. Nagu mainitud, kannatavad sellest kõhred, kõõlused ja sidemed – kõik sidekoed.
Kas selle vastu saab midagi teha? Me ei saa ju aastaid tagasi pöörata..
Vanuse vastu on raske võidelda. Põhimõtteliselt saame vaid kohaneda. On loomulik, et mõned inimesed suudavad oma keha kauem heas vormis hoida, kuid enamiku jaoks (umbes 90%) on kahjuks vaja kohaneda suurte koormustega, olgu need seotud spordi, töö või majapidamisega. Mis puudutab liigeseid, siis iga liigne koormus võib põhjustada liigeste enneaegset kulumist või kahjustumist.
Kas saame protsessi vähemalt aeglustada kõndimise või jooksmisega, füüsiliselt aktiivse olemise või toidulisandite kasutamisega?
Olen täiesti nõus. Oma keha eest hoolitsemine on kõige alus ja seda saab saavutada ainult regulaarse treeninguga. Olgu selleks jooga, füsioterapeudi juhendatud treeningud või pilates, mis on viimasel ajal väga populaarseks saanud. Muidugi ei hakka ma kõiki võimalusi üles lugema. Siinkohal ei pea ma silmas spordialasid, kus on kontakt vastasega, sest seal on reaalne võimalus saada igasuguseid vigastusi, eriti kui tegemist on amatööridega. Sageli lähevad nad liiga hasarti, eriti jalgpallis, hokis, ja reeglina on need mehed. Nad moodustavad meie kliinikus kõige sagedasema kontingendi. Seega, regulaarne treening ja oma keha ettevalmistamine igasugusteks koormusteks vähendab kindlasti liigesevigastuste riske ja võimaldab kehal kauem vastu pidada.
Aga kui inimene liigub aastate jooksul üha vähem ja ütleb, et ta ei tee midagi, vaid istub vaikselt, et mitte veel rohkem haiget saada?
Kaasaegne füsioteraapia suudab kohandada harjutusi või täpsemalt kohandada inimest konkreetsete harjutustega. Pole tähtis, kui vana või millises seisundis olete, alati on viise, kuidas oma keha korras hoida. Vabandusi, et ma võtsin kaalust juurde, sest ei saanud Covid’i ajal kaks aastat jõusaali minna, ei peaks olema. Treenimiseks ei ole vaja jõusaali, piisab, kui kodus on üks horisontaalne pind, millel saab teha erinevaid harjutusi. Praegu on internetis palju pakkumisi, kuidas treenida ja mida teha. Kui terviseprobleeme ei ole, saame ise valida füüsilised tegevused. Kui on kaebusi, näiteks valu põlves, õlas või mujal, siis sellisteks juhtudeks on mõeldud füsioterapeut, kes saab koostada programmi. Piisab vaid end vormi saada ja treenida vähemalt kaks või kolm korda nädalas. Võib-olla mitte liiga palju, võib-olla piisab 20-30 minutist päevas.
Millised on esimesed märgid, et liigesed hakkavad kuluma?
Esmased märgid on valu ja liikumispiirangud, mis takistavad patsiendil tegemast seda, mida ta varem suutis. Need on esimesed märgid, mille korral on vaja teha erinevaid kättesaadavaid uuringuid, alustades röntgenist ja lõpetades magnetresonantsiga. Kõik sõltub kaebustest ja sellest, milline kehaosa on mõjutatud. Arvan, et spetsialisti pädevus on määrata sobiv uuring, et mõista, mis konkreetse kehaosaga toimub ja mis paneb patsiendi abi otsima.
Mis saab valuga?
Hullem on, kui patsiendi liigesed valutavad puhkeolekus. See viitab sellele, et probleem on tõenäoliselt palju tõsisem kui lihtsalt ebamugavus liikumisel. Sageli on liikumise ajal tekkiv valu seotud ülekoormusega, kuid kui esinevad degeneratiivsed muutused, on kaebused palju tõsisemad.
Mida tuleks kohe teha, et peatada või vähemalt aeglustada liigeste kulumisprotsessi?
Regulaarne treening, kehakaalu kontroll, erinevate haiguste ravi ja ennetamine. See kehtib ka õige toitumise, toitainete ja toidulisandite kasutamise kohta.
Kuidas saavutada, et suudame säilitada oma liigeste võimaliku liikumisamplituudi kogu elu jooksul võimalikult kaua?
Piisaks, kui inimesed liiguksid iga päev kõik oma liigesed läbi, siis oleks kõik korras. See on võimalik ja pole eriti keeruline. Liikumine ja treening.
Mis on kõige olulisem, mida igaüks peaks teadma oma liigestest, et säilitada nende põhiomadused – pinnad, liigesekotike ja õõnsus?
Oluline on mitte vigastada liigeseid. Intensiivne profisport, eriti noores eas, ei ole kindlasti tervisele kasulik – see on ühemõtteline. Jah, sporti tuleks teha, kuid mõõdukalt. Kõik sõltub inimese eesmärkidest. Kui inimene on olnud professionaalne sportlane, kus koormused on suured, on riskid samuti kõrged. Tuleb arvestada, et tulevikus võivad probleemid tekkida. Kui soovime säilitada tugiliikumissüsteemi võimalikult kaua, vajame mõõdukat koormust ja regulaarset treeningut.
Mida tuleb teha, et tugevdada liigeste sidemeid ja lihaseid?
Sidemeid iseseisvalt tugevdada ei saa, treenida saab ainult lihaseid. See on absoluutne füsioloogia. Lihased kaotavad aastate jooksul tugevust, seetõttu tuleb regulaarselt treenida, et säilitada nende võimekust. Liigeste heas vormis hoidmiseks tuleb treenida ning teha erinevaid venitamis- ja jõuharjutusi
Kuidas säilitada lihastoonust ja tagada, et nad töötavad harmooniliselt igas vanuses, kaitstes liigeseid ülekoormuse eest ja tagades hea verevarustuse ümbritsevatele kudedele?
Inimene peab liikuma. Kui inimesed tahavad olla kindlad, et nende tervis on korras, peaksid nad vähemalt kord aastas, võib-olla isegi kaks korda aastas, läbima füsioteraapia kursuse – 10 või 15 tundi. Nüüd on moes, et kõigil, kes tahavad olla terved, on oma füsioterapeut. Samuti on vaja säilitada ja kontrollida kehakaalu, eriti alajäsemetes: põlvedes, puusades ja jalgades. Liigne kaal on risk diabeedi ja veresoonte kahjustuste tekkeks, mis omakorda halvendab verevarustust ja põhjustab kudede kiiremat kulumist. Seetõttu peaks igaüks, kes soovib oma keha kauem tervena hoida, hakkama treenima nii kiiresti kui võimalik. Kuid tegelikkuses toimub see tihti teisiti – tavaliselt tegeletakse intensiivselt spordiga kuni 30. eluaastani, seejärel tulevad perekond ja töö ning sport jäetakse kõrvale. Siis, 40-45-aastaselt, hakatakse jälle väga intensiivselt treenima.
Kuidas hoolitseda luude tugevuse eest, et need oleksid piisavalt tihedad ja koormusele vastupidavad, eriti kui liigesed on juba hakanud kuluma?
Füüsiline, mõõdukas ja regulaarne koormus aitab säilitada luutihedust. Näiteks inimestel, kes peavad pikka aega karkudega käima, võib tekkida niinimetatud lokaalne osteoporoos, mille tulemusena kaotab luu tiheduse ja tekivad probleemid. Seetõttu on traumatoloogias ja ortopeedias tendents, et luumurrud fikseeritakse alguses, kuid väga oluline on ka jäsemete varajane koormamine, et vältida osteoporoosi teket luudes. Luutihedus sõltub sellest, kui palju me keha treenime.
Kui protsess on juba käivitunud, kas seda on võimalik tagasi pöörata? Kas saame midagi päästa, hakates rohkem füüsiliselt aktiivseks?
Sageli, kui liigeste kulumine on pöördumatu, saame ainult protsessi aeglustada. Seda saab saavutada ainult õigesti käitudes. Esiteks tuleb regulaarselt külastada traumatoloogi ja ortopeedi – vähemalt kord kahe või kolme aasta jooksul – sobivateks uuringuteks. Kui protsess on alanud ja seotud vanusega seotud muutustega, siis ei saa me palju muuta. Teiseks saame koormust tasakaalustada. Kui liigesed hakkavad kuluma, on väga oluline, et lihased oleksid heas seisundis ja patsient suudaks selle vaevusega elada.
Millised on kõige levinumad liigeseprobleemid naistel ja meestel pärast 40. eluaastat?
Kõige levinumad liigeseprobleemid on igasugused degeneratiivsed muutused. Nende hulka kuulub artroos erinevates vormides, alustades kõhre kahjustusest ja lõpetades degeneratiivsete muutustega kõõlustes ja nende ümber.
Meie keha peaks saama kõik vajalikud ained toitumise kaudu, kahjuks seda ei juhtu. Mis on teie arvamus toidulisandite, näiteks D-vitamiini, C-vitamiini, magneesiumi, kollageeni ja teiste toimeainete lisatarbimise kohta?
Kui inimese toitumine on täielik, on võimalik, et ta saab kõik vajalikud vitamiinid. Kuid kui paljud meist on valmis ütlema, et nad tõesti söövad õigesti, eriti need, kellel on eriline dieet või eriharjumused! Kui ma küsin, vastavad tavaliselt kõik, et nad söövad vähemalt kolm korda päevas, kuid küsimus on, mida nad söövad? Muidugi ei ole meist keegi 100% kindel oma toitumise kvaliteedis. Kahtlemata on sellistel juhtudel, samuti vananedes ja toitainete imendumise vähenedes, vaja toidulisandeid, sealhulgas vitamiine. Siiski ei arvesta keegi ega arvuta täpselt, kui palju C-, D- või mõnda muud vitamiini, samuti magneesiumi, ta oma toiduga on saanud. Seetõttu peaksime minema apteeki ja ostma mõned toidulisandid või vitamiinid. Teisisõnu, peame perioodiliselt täiendama oma igapäevast toitumist vajalike ainetega
Palun öelge, mis on kollageen.
Kollageen on valk, mis juba esineb meie kehas ja annab struktuuri kõikidele kudedele, näiteks luudele, sidemetele, kõhrele, lihastele jne. See moodustab umbes 25% kõigist kehas olevatest valkudest. Kollageen toimib nagu kiud või niidid, mis ühendavad end teiste struktuuridega ja moodustavad sidekoe. Meie keha toodab ise kollageeni, kuid vananedes väheneb selle hulk. Seetõttu arvatakse, et alates 25. eluaastast tuleks kollageeni võtta lisaks. On avastatud umbes 28 kollageeni tüüpi, millest peamised meie kehas on tüüp I, II, III ja IV. Umbes 90% kogu kehas leiduvast kollageenist on tüüp I, mida leidub nahas, luudes, sidemetes ja liigestes. Tüüp II kollageen on levinud kõhres ja tüüp III kollageen lihastes.
Te mainisite, et on oluline mitte unustada toidulisandeid ja vitamiine. Mida täpselt vajavad meie lihased, luud ja liigesed?
Hea oleks kasutada kõikehõlmavat kompleksi, mis koosneb näiteks uue põlvkonna tüüp 2 kollageenist, magneesiumist ja D-vitamiinist. See sobib suurepäraselt meie tugiliikumisaparaadi tervise jaoks. Selline kompleks aitaks vähendada lihasvalu ja liigeste jäikust ning säilitada luude tervist. Samal ajal suurendaks see füüsilist vastupidavust, vähendades väsimust ja nõrkust.
Mis on uusima põlvkonna tüüp II kollageen?
Denatureerimata tüüp II kollageeni töödeldakse minimaalselt madalatel temperatuuridel, et säilitada selle peptiidide struktuur enamasti puutumatuna. Looduslik kollageenil on kolmekordne heeliksstruktuur ja seda saadakse ainult kanakõhrest. See aitab järk-järgult parandada liigeste tervist ja vähendada liigeste põletikku. Hüdrolüüsitud kollageen suuremates annustes (40 mg) võib vähendada liigesevalu, varustades liigeseid aminohapetega, mida kasutatakse kahjustatud koe parandamiseks
Millele tuleks pöörata tähelepanu, valides liigeste tervise ennetusmeetmeid?
Inimesed ei ole ikka veel aru saanud, kuidas võidelda keha loomuliku vananemisprotsessiga. On olemas erinevaid kliinikuid, mis võitlevad vananemise vastu, kuid see piirneb sageli normaalse välimuse säilitamisega, füsioloogiat ennast on üsna keeruline muuta. Suurel määral sõltub palju ka sellest, millised geenid inimesel on – pole ime, et üks inimene vananeb kiiremini, teine aeglasemalt. Hetkel pole meie kehale midagi paremat kui treening. Füsioterapeudid on seda korduvalt tõestanud. Need, kes treenivad, eriti aasialased, näiteks Hiinas või Jaapanis, on üldiselt palju paremate liigestega kui need, kes elavad Euroopas või Põhja-Ameerikas. See võib olla seotud ka toitumisharjumuste, elustiili ja kultuuriga. Tänapäeva inimestele oleks kindlasti kasulik teha 15-20 minutit treeningut iga päev. Kui toitumine oleks kohandatud, saaks lahendada paljusid patsientide probleeme.