Peavalu tüüpide levimus ja põhjused
Erinevat tüüpi peavalusid esineb peaaegu igal teisel inimesel maailmas. Pingepeavalud, sealhulgas migreen, on kõige levinumad peavalud, mis paljudel inimestel kahjuks tänapäeva kiire elutempo ja stressi tõttu esinevad.
Peavalude esinemissagedus Euroopa täiskasvanutel:
– 60% kogeb pingepeavalusid
– 15% kogeb migreeni
– 4% elab krooniliste peavaludega
– 2% kogeb ravimitega seotud peavalusid
Pingepeavalu on laialt levinud probleem, mis vähendab töövõimet ja halvendab üldist elukvaliteeti, eriti kui see valu on krooniline. Valu peetakse krooniliseks, kui see kestab kauem kui 6 kuud. Väga sageli kaasnevad kroonilise valuga ka depressioon, ärrituvus, ärevus, paanikahood ja bipolaarsed häired. Seetõttu on peavalude diagnoosimisel ja ravimisel oluline õigeaegselt avastada ja ravida depressiooni, kui see esineb.
Kuidas pingepeavalu avaldub?
Pingepeavalud ei põhjusta tavaliselt iiveldust, oksendamist ega valgustundlikkust. Pingepeavalu iseloomustab pidev, mitte pulseeriv valu, mis põhjustab valu mõlemal pool pead. Pingepeavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Kui peavalu esineb harvem kui 15 päeva kuus, nimetatakse seda episoodiliseks ja kui sagedamini – krooniliseks. Peavalud võivad kesta 30 minutist mitme päevani.
Pingepeavalu iseloomustab:
– aeglane algus
– valu esineb tavaliselt mõlemal pool pead
– valu tunne on nagu “suruv rõngas ümber pea”
– valu on nii peas kui kaela tagaosas
– valu on kerge kuni mõõdukas
– pingepeavalu ajal on sageli võimalik jätkata alustatud igapäevaseid tegevusi
Mis on peamised põhjused?
Stress ja lihaspinge (lihasspasmid peas ja kaelas) on pingepeavalude tekkimise peamised tegurid. Samuti võivad visuaalne pingutus ja pikaajaline istumine arvuti ees kaasa aidata peavalude tekkele. Täpne pingepeavalu mehhanism on aga teadmata. Inimesed saavad seda tüüpi peavalu sageli pärast pingelist, ärevust ja stressi täis päeva.
Igapäevased tegevused, nagu arvuti- või telefoniekraani vaatamine pikema aja vältel ja pika töölesõidu osa olev autojuhtimine, panevad inimesi sageli “hoidma oma stressi” õlgades ja seljas. Kahjuks on need asjad loomulik osa meie igapäevaelust ja selle tulemusena pingepeavalud ainult suurenevad.
Kuigi on tõsi, et lihaste ja kudede pinge pea ja kaela tagumises osas on sageli peamine tegur pingepeavalude tekkimisel, on tegelikud süüdlased siiski nende piirkondade närvid. Pea ja kaela lihased pingestuvad ümber kuklanärvide, mis põhjustab valu, ja nende peavalude ebamugavustunne tekitab ainult rohkem pinget. See põhjustab lõputu valuringi – kus pinges lihased põhjustavad valu kuklanärvides ja valu põhjustab lihaste veelgi suuremat pingestumist – nii et pingepeavalud võivad sageli kesta kuni neli tundi või mitu päeva.
Kas kehv uni võib põhjustada pingepeavalu?
Paljud inimesed süüdistavad oma peavalusid “kehvaks uneks”, kuid uuringud pole näidanud otsest seost pingepeavalude ja kehva une vahel. Kuid väsimus, mis tuleneb kehvast unest, võib suurendada inimese võimalust saada episoodilisi pingepeavalusid. On leitud, et liiga külmas toas magamine või kaela ebamugavas asendis magamine võib samuti pingepeavalusid esile kutsuda.
Isegi kui kehv uni ei ole pingepeavalude otsene põhjus, on see sageli üks nende peavalude kõrvalmõjusid, kuna valu võib otseselt mõjutada inimese võimet uinuda ja kvaliteetset und saada.
Miks neid nimetatakse stressi või pingepeavaludeks?
Paljud uuringud on näidanud seost stressi intensiivsuse ja pingepeavalude sageduse vahel, mistõttu neid nimetatakse sageli pingepeavaludeks. Tegelikult soodustab stress igasuguseid peavalusid, kuid see on kõige tihedamalt seotud pingepeavaludega.
Mis on stress üleüldse? Üldiselt mõtleme sellele kui psühholoogilisele pingele ja masendusele, mida tavaliselt tuntakse siis, kui eluraskused on liiga suured. Füsioloogiliselt määratletakse stressi kui organismi mittespetsiifilist reaktsiooni mis tahes nõudmisele, mis organismile esitatakse: emotsionaalselt väga tugev ärritus, signaal või probleemne olukord.
Stress tekib kõige sagedamini olukordades, kus nõudmised või ülesanded tunduvad meile liiga rasked või kui tunneme end ülekoormatuna hinnangute andmise tõttu. Siis avaldub stressireaktsioon paljude sümptomitena, mille hulka kuuluvad: ärevus, närvilisus, ärrituvus, mure, hirm, lihaspinge, iiveldus, peavalu jne.
Stress avaldub igaühel omal moel ja kui see võib motiveerida üht inimest tegutsema, siis võib see teist inimest segadusse ajada või šokeerida, kahjustades tema otsustusvõimet ja tegutsemisvõimet.
Kuidas ravida pingepeavalu?
Valu on inimese ellujäämise jaoks oluline, sest see hoiatab, et kehas on midagi valesti. Kui peavalu teid häirib ja te ei suuda selle põhjust kindlaks teha, peaksite kindlasti pöörduma arsti poole, et selgitada välja, kas peavalu on mõne muu haiguse hoiatav sümptom.
Tavalised käsimüügist saadavad valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid on pingepeavalude puhul tõhusad, kuid pidage meeles, et ärge kasutage neid liiga sageli (rohkem kui kaks päeva nädalas). Kui peavalud esinevad regulaarselt, peaksite pöörduma arsti poole, kes määrab parima ravimeetodi.
Arsti esimene ülesanne on kindlaks teha, milline peavalu tüüp on tegemist, kuna ravitaktikad erinevad. Ravimi valik sõltub peavalu tüübist ja varasemate kasutatud ravimite kogemusest, samuti olemasolevatest kaasuvatest haigustest. Lisaks ravimitele aitavad pingepeavalusid ennetada ka erinevat tüüpi teraapiad, nagu massaaž, nõelravi ja krüoteraapia (jääpaki asetamine kaelale).
Kui oluline on ennetamine?
Pingepeavalude puhul mängivad harjumused ja elustiil üldiselt väga olulist rolli. Igapäevase režiimi järgimine peaks olema peavalude all kannatavate inimeste elus väga oluline: tasakaalustatud töö ja puhkuse rütm, regulaarsed söögikorrad ja piisav kogus vett. Jalutuskäigud ja muud füüsilised tegevused avaldavad soodsat mõju, aidates mitte ainult säilitada tervet füüsilist keha ja võidelda stressi mõjude vastu, vaid ka suurendada inimese vastupanuvõimet valu ärritajatele ja stressile.
Mõned soovitused pingepeavalude ennetamiseks:
– Mine magama ja ärka iga päev samal ajal
– Tee regulaarselt trenni (vähemalt 30 minutit päevas)
– Söö regulaarselt
– Vajadusel puhka vaikses, rahulikus keskkonnas
– Loo rituaale, mis aitavad stressi ja ärevust vähendada (jooga, massaaž või lõõgastusharjutused)
– Muuda padi või magamisasend, kui see pole mugav
– Harjuta õiget kehahoiakut arvutiga töötades, telerit vaadates, lugedes jne
– Tee sageli kaela- ja õlaharjutusi, kui töö on seotud nende koormusega
– Riietu soojalt, kui peavalu on seotud külmaga
– Pühenda piisavalt aega unele ja puhkusele