Kolesterooli alandavad toidulisandid: mis tegelikult aitab?
Kolesterool on sõna, mida enamik inimesi seostab millegi halvaga. Tegelikkus on aga palju huvitavam. Selgitame lihtsas keeles, mis kolesterool on, miks kõrge kolesterool võib olla risk, kuidas näitajaid mõõdetakse ning mida sa saad ise teha toidu, elustiili ja vajadusel toidulisandite abil
Mis on kolesterool ja miks see on vajalik?
Kolesterool on rasvataoline aine, mida sinu keha enamjaolt ise toodab ja mida saad ka toidust. Ligikaudu 70–80% kolesteroolist valmistab organism ise, peamiselt maksas, ning ülejäänu saame toidust. Kolesterool ei ole iseenesest kahjulik, ilma kolesteroolita keha ei toimiks.
Kolesterooli kasutab organism mitmel viisil. See on rakumembraanide ehitusmaterjal ja annab rakkudele tugevuse ning paindlikkuse. Sellest valmistatakse steroidhormoone, näiteks suguhormoone ja stressihormooni kortisooli. Maks kasutab kolesterooli sapphapete tootmiseks, mis aitavad seedida rasvu. Päikesevalguse toimel osaleb kolesterool ka D-vitamiini sünteesis.
Kuna kolesterool ei lahustu vees, ei saa see veres ise ringelda. Keha pakib selle transpordiosakestesse, mida nimetatakse lipoproteiinideks – rasvasel tuumal on ümber valgukiht. Probleem tekib siis, kui teatud osakesi on veres pikalt liiga palju ja need hakkavad kogunema veresoonte seintele.
LDL ja HDL: hea ja halb kolesterool
Kaks tuntuimat lipoproteiini on LDL ja HDL.
LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) viib kolesterooli maksast kudedesse. Kui seda on veres liiga palju, jäävad osakesed vereringesse kauaks ja osa neist võib ladestuda veresoonte seintele. Seetõttu nimetatakse LDL-i rahvakeeli halvaks kolesterooliks.
HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) liigub teises suunas ehk kogub liigset kolesterooli kudedest ja viib selle maksa, kust see väljutatakse. Seepärast kutsutakse HDL-i heaks kolesterooliks.
Samas arusaam „mida rohkem HDL-i, seda parem“ ei pea alati paika, sest väga kõrge HDL ei tähenda automaatselt paremat kaitset. Olulisem on vaadata kogu lipiidiprofiili tervikuna, mitte ühte numbrit eraldi.
Ateroskleroos
Kui LDL-kolesterooli on veres pikalt palju, võib see soodustada ateroskleroosi ehk veresoonte seinte paksenemist ja jäigastumist. See areneb aeglaselt ja sageli aastate jooksul märkamatult.
Lihtsustatult kulgeb protsess nii:
- Liigsed LDL-kolesterooli osakesed tungivad veresoone sisekihi alla.
- Seal nad oksüdeeruvad, mis käivitab keha põletikulise vastuse ja meelitab kohale immuunrakke.
- Rasva kogunud rakkudest tekivad rasvatriibud, mis aja jooksul arenevad sidekoelise kihiga kaetud naastudeks.
- Naastud kitsendavad veresoont ja vähendavad selle paindlikkust.
Verevool võib seetõttu halveneda. Tekib risk, et naast võib aja jooksul vigastuda ja soodustada verehüübe teket, mis võib häirida vereringet südames või ajus. Seetõttu tasub oma näitajaid teada. Ateroskleroos kujuneb mitme teguri koosmõjul ja paljusid neist saab mõjutada.
Kõrge kolesterooli sümptomid
Kõrge kolesterool ei anna enamasti mingeid tuntavaid sümptomeid. Sa ei tunne seda ega näe seda peeglist. See teeb kõrge kolesterooli salakavalaks. Näitajad võivad olla aastaid kõrged, ilma et midagi valutaks, ja probleem selgub sageli alles vereanalüüsist või siis, kui veresoonte tervis on juba kannatada saanud.
Harvadel juhtudel, peamiselt päriliku ja väga kõrge kolesterooli korral, võivad tekkida nähtavad märgid, nagu rasvkogumikud kõõlustel või kollakad padjakesed silmalaugudel. Tavalise elustiilist tingitud kolesterooli tõusu puhul neid ei esine, mistõttu on regulaarne vereanalüüs oluline, eriti kui sul on riskitegureid.
Mis on kolesterooli norm?
Paljud otsivad ühte „õiget“ kolesterooli numbrit. Tegelikkuses sõltub norm sinu üldisest südame-veresoonkonna riskist. Selle hindamiseks kasutavad arstid riskimudeleid (näiteks SCORE2), mis arvestavad vanust, sugu, vererõhku, suitsetamist ja kaasuvaid haigusi. Sama LDL-näitaja võib ühe inimese puhul olla sobiv ja teise puhul liiga kõrge.
Lipiidiprofiilis vaadatakse tavaliselt järgmist:
- Üldkolesterool – kogu kolesterooli hulk veres. Annab üldpildi, kuid üksi seda tõlgendada ei saa.
- LDL-kolesterool – peamine näitaja, mida soovitakse hoida madalal, eriti suurema riski korral.
- HDL-kolesterool – soovituslik on meestel üle 1,0 mmol/l ja naistel üle 1,2 mmol/l; väga kõrget HDL-i ei tasu tõlgendada eriti hea kaitsena.
- Mitte-HDL-kolesterool – arvutatakse üldkolesteroolist HDL maha lahutades. See koondab kõik riskirikkad osakesed ja on muutunud üheks olulisemaks näitajaks.
- Triglütseriidid – teine veres liikuv rasvaliik, mida tõstavad eriti suhkur, alkohol ja ülekaal.
Mida kõrgem on inimese üldrisk, seda madalamad on soovituslikud LDL-i sihid. Euroopa Kardioloogide Seltsi ja Euroopa Ateroskleroosi Seltsi (ESC/EAS) juhised soovitavad väga kõrge riski korral LDL-i alla 1,4 mmol/l ja kõrge riski korral alla 1,8 mmol/l. Numbrite tähendus sõltub seega kontekstist – tasub tulemused üle vaadata koos arsti või apteekriga. Kui kahtlustad, et su kolesterool võib olla kõrge, ja tahad oma riski mõista, loe lähemalt artiklit kõrge kolesterool: mida see tähendab ja mida nüüd teha.
Kolesterooli mõõtmise võimalused
Kolesterooli mõõdetakse vereanalüüsiga. Täpseima pildi annab lipiidiprofiil, mille jaoks võetakse veri tavaliselt hommikul tühja kõhuga (umbes 10–12 tundi söömata), et toit ei mõjutaks eelkõige triglütseriidide tulemust. Analüüsi saab teha perearsti juures või laboris (nt SYNLAB kolesteroolipakett).
Apteekides ja kodus saab teha ka kiirmõõtmist sõrmeotsast võetud veretilgast. See annab esmase aimu ja sobib jälgimiseks, kuid ei asenda laborianalüüsi. Raviotsuseid ei tasu teha üksnes koduse mõõtmise põhjal – kui tulemus tundub kõrge, on mõistlik see põhjaliku vereanalüüsiga üle kontrollida ja arstiga arutada.
Miks on kõrge kolesterool ohtlik?
Kõrge kolesterool on ohtlik eelkõige seetõttu, et see on üks peamisi ateroskleroosi soodustajaid. Mida kõrgem on LDL- ja mitte-HDL-kolesterool ning mida kauem see kõrgena püsib, seda suurem on tõenäosus, et veresoonte seintele tekib naaste. Kõrged triglütseriidid lisavad oma osa, eriti koos madala HDL-i, ülekaalu ja kõrge veresuhkruga.
Oluline on mõista, et kolesterool ei toimi üksi. Tegelik risk kujuneb mitme teguri koosmõjul:
- Vanus ja sugu – risk suureneb vanusega; meestel avaldub see sageli nooremas eas.
- Kõrge vererõhk – tekitab veresoonte seintele mikrokahjustusi, mis lihtsustavad LDL-i ladestumist.
- Suitsetamine – kahjustab veresoonte seinu ja kiirendab LDL-i oksüdeerumist.
- Diabeet – muudab LDL-osakesed ebasoodsamaks ja kahjustab veresooni isegi madalama kolesterooli juures.
- Ülekaal – eriti kõhuõõnde kogunev rasv mõjutab maksa rasvade ainevahetust.
- Pärilikkus – kui lähisugulastel on olnud varajane südameinfarkt või insult, võib risk olla geneetiliselt kõrgem.
Just seepärast vaatab arst alati tervikpilti, mitte ainult ühte analüüsinäitajat. Kahel inimesel ühesuguse kolesteroolitasemega võib olla väga erinev risk.
Kuidas kolesterooli alandada?
Hea uudis on, et kolesterooli näitajaid saab paljuski ise mõjutada. Kolesterooli alandamine ei seisne tavaliselt ühes nipis, vaid mitme harjumuse koosmõjus ja järjepidevuses. Allpool on peamised hoovad: toitumine, liikumine ja elustiil, vajadusel ravimid ning lisatoena toidulisandid.
Kolesterool ja toitumine
Toitumine on kõige praktilisem koht, kust alustada. Siiski tahame kohe ümber lükata ühe levinud arusaama: ükski üksik toit pole kõrges kolesteroolis süüdi, vaid kolesterooli mõjutab rohkem kogu toidumuster ja rasvade kvaliteet kogu toidulaual. Toidust saadav kolesterool mõjutab enamiku inimeste verenäitajaid vähem, kui varem arvati, sest terve maks kohandab kollageeni tootmist vastavalt sellele, kui palju kollageeni sa toidust saad. Suurem mõju on sellel, milliseid rasvu sööd. Lihtsustatult: küllastunud ja transrasvad tõstavad LDL-i, küllastumata rasvad ja lahustuvad kiudained aitavad seda langetada. Konkreetsed toidud, mida eelistada ja mida piirata, on koondatud eraldi allpool (vt “Kolesterooli alandavad toidud”).
Mõni levinud küsimus tasub siiski eraldi välja tuua.
Muna. Muna sisaldab kolesterooli, kuid mõõdukas tarbimine (näiteks üks muna päevas) ei tõsta enamikul inimestest LDL-i, kui muu toitumine on tasakaalus. Diabeedi või väga kõrge riski korral tasub kogus arstiga üle rääkida.
Kohv. Tähtis on valmistusviis. Filtreerimata kohv (presskannu-, keedu- ja suuremas koguses espressokohv) sisaldab aineid, mis võivad LDL-i veidi tõsta; paberfiltriga kohvis on neid vähem.
Alkohol. Alkohol võib HDL-i veidi tõsta, kuid see ei ole põhjus juua – liigne alkohol tõstab triglütseriide ja koormab maksa.
Tasub teada ka eksitavat mõistet „kolesteroolivabad toidud“. Taimsed tooted ei sisalda kolesterooli niikuinii, kuid „kolesteroolivaba“ silt ei tähenda, et toode oleks südamele hea – see võib ikkagi sisaldada palju küllastunud rasva, suhkrut või soola.
Taldrikureegel. Lihtne viis söögikorda tasakaalustada: pool taldrikust köögiviljad, veerand täisteratoode (täistera-pasta, tatar, pruun riis), veerand valk (kala, kana, kaunviljad). Lisa pisut tervislikku õli ja eelista vett magusate jookide asemel.
Näidispäev.
- Hommik: kaerapuder marjade, jahvatatud linaseemnete ja peotäie pähklitega.
- Lõuna: ahjukala, aurutatud köögiviljad oliiviõliga ja pisut pruuni riisi.
- Õhtu: läätsesupp köögiviljadega ja täisteraleib.
- Vahepalad: puuvili, juurviljaribad, naturaalne jogurt.
Liikumine ja tervislik eluviis
Toidu kõrval mõjutavad kolesterooli ja üldist südameriski igapäevased harjumused.
Liikumine. Regulaarne liikumine aitab hoida tervislikku kehakaalu, võib veidi tõsta HDL-i ja toetab triglütseriidide langetamist. Hea siht on umbes 150 minutit mõõdukat liikumist nädalas – näiteks reipam kõnd, ujumine või jalgrattasõit. Ka väikesed valikud, nagu lifti asemel trepp, aitavad nädalase mahu täis saada.
Kehakaal. Juba mõõdukas, umbes 5–10% kaalulangus ülekaalu korral võib parandada lipiidiprofiili – langetada LDL-i ja triglütseriide ning tõsta HDL-i.
Suitsetamine. Suitsetamisest loobumine on üks mõjusamaid samme südame heaks. See parandab HDL-i ja vähendab veresoonte kahjustust juba mõne kuu jooksul.
Uni ja stress. Krooniline stress ja kehv uni mõjutavad südant nii otseselt kui ka kaudselt. Kaudne mõju on sageli see, mis päriselt loeb: pingeseisundis magatakse halvemini, liigutakse vähem, näksitakse rohkem ja valitakse sagedamini rasvasemat ja magusamat toitu. Piisav uni ja stressi maandamine toetavad seega ka kolesterooli tasakaalu.
Kolesterooli alandamine ravimitega
Mõnel inimesel ei piisa elustiilimuutustest – sageli päriliku eelsoodumuse või juba kõrge südame-veresoonkonna riski korral. Sel juhul võib arst soovitada kolesterooli alandavaid ravimeid.
Kõige levinumad on statiinid. Need vähendavad maksas kolesterooli tootmist, mille tulemusena hakkab maks verest rohkem LDL-i eemaldama ja LDL-i tase langeb. Lisaks aitavad statiinid muuta olemasolevaid naaste stabiilsemaks. Otsuse, kas ja millal ravimit alustada, teeb arst sinu üldise riski, analüüside ja terviseseisundi põhjal, mitte ühe numbri järgi. Seega ei saa küsimust „millal võtta kolesterooli rohtu“ otsustada üldise reegli järgi.
Kui arst on ravimi määranud, tasub seda võtta vastavalt juhistele ja mitte lõpetada omal käel. Ravim ja tervislikud harjumused ei välista teineteist, vaid täiendavad. Toidulisandid ravimit ei asenda; kui kaalud lisaks ravimile mõnd toidulisandit, räägi sellest arsti või apteekriga, sest mõned ained võivad ravimitega koos toimida ootamatult.
Kolesterooli alandamine toidulisanditega
Toidulisandeid tasub vaadata kui lisatuge, mitte ravi ega tervisliku toitumise asendust. Ükski kapsel ei korva pidevalt kehva toidu söömist, liikumatust või suitsetamist.
Vali toidulisandid, mille koostisosad toetavad rasvade ainevahetust ja südame-veresoonkonna heaolu. Euroopa Liidus on rangelt reguleeritud, milliseid terviseväiteid koostisosade kohta tohib esitada. Mõne aine puhul on lubatud öelda, et see aitab säilitada normaalset kolesteroolitaset; teiste puhul ei ole selline väide lubatud, sest tõendid ei ole piisavad. Allpool selgitame iga koostisosa juures eraldi, mida praegu tegelikult öelda saab. Kui sul on krooniline haigus, oled rase või imetad, või tarvitad ravimeid, pea enne toidulisandi alustamist nõu arsti või apteekriga.
Kui kiiresti langeb kolesterool?
See on sage küsimus ja aus vastus on: oleneb. Toitumise ja elustiili muutuste mõju võib vereanalüüsis hakata ilmnema mõne nädala kuni paari kuu jooksul.
Kui kiiresti ja kui palju näitajad muutuvad, sõltub algtasemest, järjepidevusest, toitumisest, kehakaalust, liikumisest, võimalikest ravimitest ja üldisest riskist. Päriliku eelsoodumuse korral võib elustiili mõju olla tagasihoidlikum. Konkreetset protsenti ega ajaraami ei saa kõigile lubada. Kõige usaldusväärsem on lasta lipiidiprofiil umbes 8–12 nädala pärast uuesti mõõta ja tulemusi arstiga võrrelda.
Kolesterooli alandavad toidud
Suurimat mõju kolesteroolile avaldab kogu toidumuster, mitte üksik toiduaine. Allpool on toidugrupid, mis aitavad LDL-kolesterooli langetada ja südame tervist toetada.
Kaer ja oder. Rikkad beetaglükaanide ehk lahustuvate kiudainete poolest, mis seovad seedetraktis sapphappeid ja soodustavad nende väljaviimist. Vähemalt 3 g kaera beetaglükaani päevas on seostatud LDL-kolesterooli langusega umbes 0,25 mmol/l. Hommikune kaerahelbepuder marjade ja seemnetega või odrakruubiroog aitab vajaliku koguse katta.
Oad, läätsed ja herned. Head taimse valgu ja kiudainete allikad. Lahustuvad kiudained aeglustavad seedimist, hoiavad täiskõhutunnet ja seovad sooles sapphappeid, aidates nii LDL-i taset vähendada. Nendega saab hõlpsasti asendada osa lihast – näiteks läätsesupis või segasalatis.
Köögiviljad ja puuviljad. Pakuvad kiudaineid, antioksüdante ja fütotoitaineid. Õunad, pirnid, marjad, porgand, baklažaan ja brokoli sisaldavad kiudaineid, mis aitavad kolesterooli siduda; marjad ja rohelised lehtköögiviljad kaitsevad LDL-osakesi oksüdatsiooni eest. Lisa iga toidukorra juurde vähemalt üks portsjon.
Pähklid ja seemned. Sisaldavad mono- ja polüküllastumata rasvu ning kiudaineid. Mõõdukas koguses (umbes peotäis ehk 30 g päevas) ja küllastunud rasvade asemel võivad need aidata LDL-i vähendada. Linaseemneid ja tšiiaseemneid saab lisada pudrule, jogurtile või smuutile.
Oliiviõli, rapsiõli ja avokaado. Sisaldavad peamiselt mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, mis suurendavad maksas LDL-retseptorite aktiivsust ja aitavad „halba“ kolesterooli verest eemaldada. Asenda toiduvalmistamisel või, seapekk või kookosrasv oliivi- või rapsiõliga.
Rasvane kala. Lõhe, makrell, heeringas ja sardiin on rikkad oomega-3-rasvhapete poolest. Kuigi oomega-3 ei pruugi otseselt LDL-i langetada, aitab see vähendada triglütseriide, toetada südame rütmi ja vähendada põletikku. Kaks korda nädalas kala aitab asendada rasvast punast liha.
Taimsed steroolid ja stanoolid. Kolesteroolilaadsed ühendid, mis võistlevad soolestikus kolesterooliga ja vähendavad selle imendumist. 1,5–3 g päevas on seostatud LDL-kolesterooli langusega 7,5–12%. Soovitatud koguse saavutamiseks kasutatakse rikastatud tooteid või toidulisandeid; lisamine tasub kooskõlastada arsti või apteekriga, sest need ei sobi kõigile.
Toidud, mida vältida kõrge kolesterooli korral
Kolesterooli vähendamine ei tähenda ükski toit peaks olema rangelt keelatu, kuid teatud toitude tarbimist oleks vaja mõistlikult reguleerida. Suurim mõju LDL-i tõusule on küllastunud ja transrasvadel.
Rasvane liha ja töödeldud lihatooted. Veiseliha, sealiha, peekon ja vorstid on peamised küllastunud rasvade allikad, mis soodustavad LDL-taseme tõusu. Asenda need kala, linnuliha või kaunviljadega.
Või, koor ja täisrasvased piimatooted. Sisaldavad palju küllastunud rasva. Vaheta või toiduvalmistamisel oliivi- või rapsiõli vastu ja vali väiksema rasvasisaldusega juust.
Transrasvad ja tööstuslikud küpsetised. Tekivad õlide osalisel hüdrogeenimisel ja neid leidub küpsistes, pirukates, friikartulites ja margariinides („osaliselt hüdrogeenitud õlid“). Need tõstavad LDL-i ja langetavad HDL-i.
Liigne suhkur ja rafineeritud süsivesikud. Valge jahu, maiustused ja karastusjoogid võivad tõsta triglütseriide ja soodustada kaalutõusu. Eelista täisteratooteid, puuvilju ja vett.
Kookosõli ja palmiõli. Taimsed õlid, mis sisaldavad palju küllastunud rasva. LDL-i vähendamiseks vali pigem oliivi- või rapsiõli.
Praktilised asendused toidulaual
Väikesed vahetused toidulaual mõjutavad aja jooksul sinu kolesteroolitaset positiivses suunas:
Selle asemel | Vali pigem |
Või, rammus hapukoor | Oliivi- või rapsiõli, avokaado |
Rasvane sealiha, vorstid | Kala, kana ilma nahata, oad, läätsed |
Valge sai, tavaline pasta | Täisteraleib, kaerahelbed, täisterapasta, tatar |
Magusad küpsised, krõpsud | Puuvili, marjad, peotäis pähkleid |
Filtreerimata kohv | Paberfiltriga kohv |
Nõuanded südame tervist toetavate toidulisandite valikul
Kui kaalud toidulisandit, tasub pigem vaadata koostisosasid, mitte toote nime. Oluline on teada, milleks seda koostisosa üldiselt kasutatakse, kas selle kohta on usaldusväärseid andmeid ja kas see sobib sinu olukorraga, eriti kui võtad juba ravimeid. Pööra tähelepanu sellele, et koostis oleks pakendil selgelt välja toodud ja kogused arusaadavad.
Sobivaid tooteid saad vaadata Lotos Pharma kategoorialehelt Kolesterooli tasakaal & süda. Allpool selgitame mõnda sagedasemat koostisosa.
Berberiin – traditsiooniline ravimtaim südame terviseks
Berberiin on taimne alkaloid, mida leidub näiteks kukerpuus. Seda on traditsiooniliselt kasutatud ainevahetuse ja südame-veresoonkonna heaolu kontekstis ning viimastel aastatel ka palju uuritud. Selle toimet seostatakse raku ensüümi AMPK aktiveerimisega, mida nimetatakse vahel keha „ainevahetuse pealülitiks“.
Berberiin sisaldab ohtelise kukerpuu ekstrakti, mis aitab hoida normaalset vere kolesterooli taset, toetab glükoosi ainevahetust ja südame-veresoonkonna tervist. Berberiin võib mõjutada veresuhkrut ja anda koostoimeid ravimitega maksaensüümide kaudu. Kui võtad ravimeid, eriti diabeedi-, vererõhu- või kolesterooliravimeid, või sul on krooniline haigus, küsi enne kasutamist nõu arstilt või apteekrilt. Berberiini traditsioonist ja uuringutest saad lähemalt lugeda meie blogist.
Kiudained ja kolesterool
Kiudained on üks väheseid valdkondi, kus kolesterooli mõjutamine on hästi tõestatud. Eriti olulised on lahustuvad kiudained.
Kaera beeta-glükaani kohta on Euroopa Liidus tunnustatud terviseväide: see aitab säilitada normaalset kolesteroolitaset, kui päevas saadakse piisav kogus (umbes 3 g kaera või odra beeta-glükaani). Toidulisandites kasutatakse ka muid lahustuvaid kiudaineid, näiteks psülliumit (teelehe seemnekestad), mis seob soolestikus vett ja sapphappeid. Sageli saab vajaliku koguse aga juba toidust – kaerast, odrast, kaunviljadest, õuntest, pirnidest ja köögiviljadest. Kui kasutad kiudainelisandit, joo piisavalt vett, et vältida seedevaevusi.
Taimsed steroolid ja kolesterool
Taimsed steroolid ja stanoolid on ained, mille struktuur sarnaneb kolesterooliga. Soolestikus konkureerivad nad kolesterooliga samade imendumiskanalite pärast ja võivad nii vähendada kolesterooli imendumist verre.
Taimsetel steroolidel ja stanoolidel on Euroopa Liidus kinnitatud terviseväide, et need aitavad säilitada normaalset kolesteroolitaset. Euroopa Toiduohutusamet on hinnanud, et päevas umbes 1,5–2,4 g steroole või stanoole võib langetada LDL-kolesterooli keskmiselt umbes 7–10% ning mõju ilmneb tavaliselt mõne nädala jooksul.
Looduslikult leidub steroole väikestes kogustes taimeõlides, pähklites, seemnetes ja täisteratoodetes. Mõju avaldavas koguses saab neid eelkõige rikastatud toodetest või sihipärastest preparaatidest. Need ei pruugi sobida kõigile – rasedatele, imetavatele ja väikelastele neid tavaliselt eraldi ei soovitata, ja pikaajalisel kasutamisel võivad nad veidi vähendada mõne rasvlahustuva vitamiini imendumist, mida tasakaalustab puu- ja köögiviljarikas toitumine. Kui kaalud rikastatud tooteid või preparaate, räägi valik arsti või apteekriga läbi.
Punase riisi ja oliivilehtede ekstrakti mõju kolesteroolile
Punast riisi tasub käsitleda ettevaatlikult. See on fermenteeritud riis, mis sisaldab monakoliine, peamiselt monakoliin K-d. Monakoliin K on keemiliselt sarnane ühele kolesterooliravimile (statiinile), mistõttu on selle ümber palju ohutusküsimusi.
Punane fermenteeritud riis on traditsiooniliselt kasutatud koostisosa, mis sisaldab looduslikult monakoliine, sealhulgas monakoliin K-d. Euroopa Liidus on monakoliinide kasutamine toidulisandites reguleeritud ning päevane kogus peab jääma alla 3 mg.
AteroLip complex CAPS soovitatav päevane annus sisaldab 2,99 mg monakoliin K-d. See kogus vastab praegu kehtivale Euroopa Liidu piirangule. Koostises kasutatakse punast fermenteeritud riisi kontrollitud ja täpselt määratletud koguses ning toodet tuleb kasutada vastavalt pakendil toodud juhistele.
AteroLip complex CAPS ei põhine ainult ühel koostisosal. Tegemist on läbimõeldud kompleksiga, mis sisaldab lisaks punasele fermenteeritud riisile koliini, standardiseeritud oliivilehe ekstrakti, hariliku kollajuure ekstrakti, niatsiini, polükosanooli ja vitamiini B12.
Koliin aitab kaasa normaalsele lipiidide ainevahetusele ja normaalsele homotsüsteiini ainevahetusele. Vitamiin B12 aitab kaasa normaalsele homotsüsteiini ainevahetusele. Niatsiin ja vitamiin B12 aitavad kaasa normaalsele energiavahetusele.
Standardiseeritud oliivilehe ekstrakt sisaldab hüdroksütürosooli.
Oliivilehe ekstrakt sisaldab polüfenoole (näiteks oleuropeiini), mida uuritakse antioksüdantse toime ja südame-veresoonkonna heaolu kontekstis. Kindlat, regulatiivselt tunnustatud väidet, et oliivileht langetab kolesterooli või vererõhku, esitada ei saa, mistõttu tasub seda näha pigem üldise heaolu toetajana.
Toote erinevad koostisosad on valitud igapäevase heaolurutiini toetamiseks ning moodustavad mugava ühe kapsli kompleksi.
Punase fermenteeritud riisi sisaldavate toodete kasutamisel tuleb järgida soovitatavat päevast annust ja pakendil esitatud hoiatusi. Toodet ei tohiks kasutada samal ajal kolesteroolitaset langetavate ravimitega ilma arsti või apteekriga nõu pidamata.
Lotos Pharma kolesterooli ja südame tervise tooted
Toidulisandi valimine on lihtsam, kui tooted on koondatud vajaduse järgi ja koostised selgelt esitatud. Lotos Pharma Kolesterooli tasakaal & süda kategoorias on koos tooted, mis on mõeldud normaalse kolesteroolitaseme, südametalitluse ja ainevahetuse toetamiseks.
Eesmärk ei ole asendada toitumist, liikumist ega arsti määratud ravi, vaid aidata sul teha teadlik valik. Kui kala jääb menüüs väheseks, võib mõttekoht olla oomega-3 toode Aterolip Omega, mille EPA- ja DHA-rasvhapped toetavad südame normaalset talitlust. Iga toote juures näed selle koostist ja kasutusjuhist, mis aitab teha kaalutletud otsuse.
Mida saad järgmiseks teha
- Kui sa ei tea oma näitajaid, lase mõõta lipiidiprofiil (üld-, LDL-, HDL-, mitte-HDL-kolesterool ja triglütseriidid).
- Tee täna üks toiduasendus: näiteks või asemel oliiviõli või rasvase liha asemel kala või kaunviljad.
- Lisa iga päev lahustuvaid kiudaineid: kaer, oder, kaunviljad, puu- ja köögiviljad.
- Mine täna lühikesele reipale jalutuskäigule ja sea eesmärgiks umbes 150 minutit liikumist nädalas.
- Aruta tulemusi ja võimalikke toidulisandeid arsti või apteekriga, eriti kui võtad juba ravimeid.
Järjepidevad väikesed valikud mõjuvad rohkem kui üksikud suured pingutused.
See artikkel on üldine terviseinfo, mitte personaalne meditsiininõuanne. Konkreetsete näitajate, ravi ja toidulisandite osas pea nõu arsti või apteekriga.