Hingamisteede toetus

Hingamisteede anatoomia ja funktsioonid – meie keha õhuteede süsteem

Hingamisteed moodustavad keeruka süsteemi, mis varustab organismi hapnikuga ja eraldab süsihappegaasi. See elutähtis süsteem töötab lakkamatult, et tagada rakkudele vajalik hapnik ja hoida keha terve ning tasakaalus. Hingamissüsteem jaguneb kaheks: ülemised hingamisteed ja alumised hingamisteed, millest igaühel on oma kindel roll õhu puhastamisel, soojendamisel ja niisutamisel enne kopsudesse jõudmist.

Hingamisteede ülesehitus

• Ülemised hingamisteed hõlmavad ninakoopaid, nina kõrvalkoopaid, neelukurku ja kõrikurku. Need struktuurid vastutavad sissehingatava õhu esmase töötlemise eest – õhk filtreeritakse, soojendatakse ja niisutatakse.
• Alumised hingamisteed koosnevad hingetorust, bronhidest, bronhioolidest ja kopsudest, kus toimub tegelik gaasivahetus: hapnik kandub verre ja süsihappegaas juhitakse kehast välja.

Iga hingamisteede osa on loodud töötama üheskoos, et tagada tõhus õhu liikumine ja organismi kaitse kahjulike osakeste eest.

Limaskesta roll hingamissüsteemis

Kogu hingamisteede sisepind on kaetud limaskestaga, mis toodab lima – kleepuvat sekreeti, mille ülesanne on püüda kinni tolmuosakesed, bakterid, viirused ja muud võõrkehad. Limaskesta pinnal asuvad väikesed karvakesed liigutavad lima pidevalt ülespoole, aidates sellel koos saasteosakestega organismist väljuda. Taoline pidev isepuhastusmehhanism kaitseb kopse ja tagab, et õhk, mis sinna jõuab, on võimalikult puhas.

Köharefleks – keha kaitsemehhanism

Hingamisteede ärrituse korral käivitub köharefleks – automaatne reaktsioon, mis aitab eemaldada hingamisteedest lima, tolmu ja teisi võõrkehi. Köha võib olla kuiv ehk mitteproduktiivne, kui lima ei väljutata, või produktiivne, kui köhimise käigus eraldub lima, mis aitab hingamisteid puhastada. Köha on üks olulisemaid viise, kuidas keha kaitseb end väliste ärritajate ja nakkuste eest.

Hingamisteede kaitsemehhanismid

Lisaks köhale ja lima liikumisele on hingamisteedel terve rida muid kaitsemehhanisme. Lima tootmine ja karvakeste liikumine hoiavad hingamisteid puhtana. Aevastamine aitab eemaldada ärritajaid ninaõõnest. Limaskestas leiduvad immuunrakud (makrofaagid ja lümfotsüüdid) hävitavad mikroorganisme, samal ajal kui antikehad (IgA) pakuvad täiendavat kaitset viiruste ja bakterite vastu. Kõik need mehhanismid moodustavad koos tõhusa barjääri, mis kaitseb organismi nakatumise ja põletiku eest.

Levinumad hingamisteede haigused

Hingamisteede süsteem on pidevas kontaktis väliskeskkonnaga, mistõttu on see vastuvõtlik erinevatele haigustele ja põletikele. Äge bronhiit on bronhide limaskesta põletik, mis tekib enamasti viirusnakkuse tagajärjel. Krooniline bronhiit kujuneb pikaajalise ärrituse, näiteks suitsetamise tõttu. Samuti on levinud ninakõrvalkoobaste põletik (sinusiit), kurgupõletik (farüngiit või larüngiit), gripp ja külmetushaigused, astma ning kopsupõletik (pneumoonia).

Kuigi enamik hingamisteede haigusi möödub iseenesest, võivad kroonilised või rasked juhtumid tüsistuste vältimiseks vajada arstlikku sekkumist.

Sümptomid, millele tähelepanu pöörata

Hingamisteede haigustega võivad kaasneda mitmesugused sümptomid: köha (kuiv või produktiivne), limaeritus, kurguärritus, ninakinnisus või nohu, õhupuudus, valu rindkeres, vilistav hingamine ning palavik infektsioonide korral. Kui sümptomid pikalt püsivad või süvenevad, on oluline pöörduda arsti poole.

Palsamnulg – põhjamaine hingamisteede toetaja

Palsamnulg (Abies balsamea) on Põhja-Ameerika okaspuu, mille vaigust saadud eeterlik õli ja ekstraktid on olnud traditsioonilises rahvameditsiinis kasutusel juba sajandeid. Palsamnulge hinnatakse eriti selle rahustava, puhastava ja hingamist toetava toime poolest. Palsamnulg on üks looduslikest koostisosadest, mis aitab leevendada hingamisteede vaevusi, toetades keha loomulikku taastumisprotsessi.

Mis teeb palsamnulu eriliseks?

Palsamipihta vaigust ja nõeltest saadud ekstrakt sisaldab bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, nagu alfa-pineen, beeta-pineen ja bornüülatsetaat. Need monoterpeenid on tuntud oma antiseptilise, ekspektorandse (lima väljutamist soodustava) ja põletikuvastase toime poolest.

Need ühendid aitavad rahustada hingamisteede limaskesta, vähendada ärritust ja toetada hingamisteede puhastumist. Tänu sellele on palsamnulg hinnatud looduslik koostisosa, mida kasutatakse erinevates hingamisteid toetavates toodetes.

Toime hingamisteedele

Palsamnulg leevendab mitmel moel hingamisteede põletikku ja ärritust. Selle ekspektorandne toime aitab lahjendada lima, muutes selle vähem kleepuvaks ning hõlbustades selle väljaköhimist. See on eriti kasulik külmetushaiguste, köha ja bronhiidi korral, kus hingamisteed võivad olla ummistunud ja hingamine raskendatud.

Lisaks omab palsamnulg antiseptilist toimet, mis aitab piirata bakterite ja viiruste levikut hingamisteedes. Eeterlikud ühendid soodustavad ka bronhide lõõgastumist, aidates vähendada hingamisraskusi ja ninakinnisust. Palsamnulge võib seega pidada tõeliseks põhjamaise loodusjõu esindajaks, mis toetab hingamist nii külmal hooajal kui kevadiste allergiate ajal.

Kuidas palsamnulge kasutada?

• Suu kaudu manustamine: ekstrakti võib leida tilkade, kapslite või siirupi kujul. Need sobivad hästi igapäevaseks kasutamiseks hingamisteede toetamisel.
• Inhalatsioon: palsamnulu eeterlikke õlisid sisaldavate aurude sissehingamine on tõhus viis viia toimeained otse hingamisteedesse. See aitab kiiresti leevendada ummistunud nina, rahustada hingamisteede limaskesta ja parandada hingamist.

Ohutus ja kasutamissoovitused

Palsamnulg on üldiselt hästi talutav ning sobib enamikele täiskasvanutele. Siiski võib tundlikel inimestel esineda allergilisi reaktsioone, mistõttu soovitatakse alustada väiksemast kogusest.

• Alla 2–3-aastastel lastel ei soovitata palsamnulgu sisaldavaid tooteid kasutada ilma arsti nõuandeta.
• Raseduse ja imetamise ajal on soovitatav konsulteerida enne kasutamist arstiga.

Eeterlikke õlisid ei tohi kasutada lahjendamata kujul otse nahal ega limaskestal – alati tuleks järgida tootja juhiseid.

Naat – ajalooline ravimtaim hingamisteedele ja seedimisele

Naat (Thymus vulgaris) on üks tuntumaid aromaatseid taimi, mida on kasutatud tuhandeid aastaid nii köögis kui ka rahvameditsiinis. Selle väikesed, lõhnavad lehed sisaldavad väärtuslikke toimeaineid, mis toetavad nii hingamisteede kui seedesüsteemi tervist. Naati on hinnatud eelkõige tema puhastava ja rahustava mõju poolest külmetus- ja gripiperioodil.

Naadi omadused ja toimeained

Naadi eeterlik õli sisaldab kahte peamist toimeainet – tümooli ja karvakrooli. Need ühendid on tuntud oma antiseptilise, spasmolüütilise ja ekspektorandse toime poolest. Tümool aitab pidurdada bakterite ja viiruste kasvu, karvakrool aga lõdvestab bronhide silelihaseid ja soodustab hingamist. Naadi koostises leiduvad antioksüdandid toetavad ka organismi loomulikku kaitsevõimet.

Toime hingamisteedele

Naat on tõhus looduslik abiline hingamisteede põletiku ja köha korral. Tänu oma antiseptilistele ja põletikuvastastele omadustele aitab ta võidelda bakterite ja viirustega, mis põhjustavad hingamisteede vaevusi. Samal ajal lahjendab naat lima ja soodustab selle väljutamist, aidates puhastada bronhe ja kergendada hingamist.

Naadi ekspektorandne toime aitab muuta kuiv köha produktiivsemaks, leevendades samas ärritust ja kurgukuivust. Lisaks aitab taim vähendada bronhospasme, lõdvestades hingamisteid ümbritsevaid lihaseid – see on eriti oluline köha ja hingamisraskustega inimestele.

Teaduslik tõendus ja tunnustatus

Mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et naadiekstrakt võib olla tõhus ägeda bronhiidi, köha ja ülemiste hingamisteede infektsioonide korral. Euroopa Ravimiamet (EMA) on kinnitanud, et naat kuulub traditsiooniliste ravimtaimede hulka, mida kasutatakse hingamisteede haiguste leevendamiseks.

Kuidas naati kasutada?

Naati võib kasutada mitmel kujul:

• Tee – 1–2 teelusikatäit kuivatatud naadilehti 150 ml keeva vee kohta. Lasta tõmmata 10 minutit ja juua 2–3 tassi päevas.
• Ekstraktid ja siirupid – sobivad mugavaks igapäevaseks kasutamiseks külmetuse ja köha korral.
• Inhalatsioon – naadiekstrakti või eeterliku õli aurude sissehingamine aitab puhastada hingamisteid ja rahustada limaskesta.

Ohutus ja soovitused

Naat on üldiselt hästi talutav, kuid võib põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on tundlikud huulõieliste sugukonna taimede (nt salvei, rosmariin) suhtes. Raseduse ajal ja väikeste laste puhul tuleks naadi kasutamist konsulteerida arstiga.

Pärnaõis – rahustav ja higieritust soodustav taim

Pärn (Tilia cordata, Tilia platyphyllos) on üks tuntumaid põhjamaiseid ravimtaimi, mida on sajandeid kasutatud külmetuse ja köha korral. Pärnaõied on hinnatud nende õrna maitse ja tervist turgutava toime poolest – eriti talvisel ajal, kui hingamisteed vajavad leevendust ja keha vajab soojust.

Pärnaõie omadused ja toimeained

Pärnaõied sisaldavad rikkalikult flavonoide, eeterlikke õlisid, limaaineid ja tanniine. Need koostisosad annavad pärnaõiele rahustava, põletikuvastase, spasmolüütilise ja higieritust soodustava toime.

Limaaineid sisaldavad ühendid katavad limaskesta õhukese kaitsekihiga, mis aitab leevendada kurgu ärritust ja kuiva köha. Samal ajal toetab pärnaõis higieritust, aidates kehal alandada palavikku ja toetades immuunsüsteemi loomulikku vastupanuvõimet.

Toime hingamisteedele

Pärnaõis on suurepärane looduslik vahend hingamisteede rahustamiseks ja taastamiseks. Selle limaskesta kaitsev toime aitab vähendada kurgu kipitust, samal ajal kui spasmolüütiline toime lõdvestab bronhe ja kergendab hingamist.

Lisaks toetab pärnaõis keha loomulikku higieritust, mis aitab kiirendada paranemist külmetuse ajal. Tema rahustav toime aitab lõõgastuda ja parandab und – oluline osa taastumisest, kui organism võitleb viiruste ja põletikuga.

Kuidas pärnaõisi kasutada?

Kõige levinum viis pärnaõite tarvitamiseks on pärnaõietee.

• Võta 1–2 teelusikatäit kuivatatud pärnaõisi 150 ml keeva vee kohta.
• Lase joogil 10–15 minutit tõmmata.
• Joo 2–3 tassi päevas, eelistatult enne magamaminekut.

Pärnaõietee on meeldiva maitsega ning sobib hästi mee või sidruniga – need mitte ainult ei paranda maitset, vaid lisavad ka täiendavat leevendust kurguärritusele.

Ohutus ja soovitused

Pärnaõis on väga ohutu ja hästi talutav taim. Allergilised reaktsioonid on harvad ning pärnaõietee sobib nii täiskasvanutele, lastele kui eakatele. See on üks õrnemaid, kuid tõhusamaid ravimtaimi, mida võib kasutada nii haiguse ennetamiseks kui ka taastumise toetamiseks.

Echinacea – immuunsüsteemi tugevdaja ja külmetushaiguste ennetaja

Echinacea (Echinacea purpurea) ehk punane päevakübar on Põhja-Ameerikast pärit ravimtaim, mida on kasutatud sajandeid organismi kaitsevõime tugevdamiseks ja infektsioonide vastu võitlemiseks. Põlisrahvad kasutasid päevakübarat haavade raviks ja palaviku alandamiseks, tänapäeval on see üks populaarsemaid taimseid toidulisandeid immuunsüsteemi toetamiseks ja külmetushaiguste ennetamiseks.

Mis teeb echinacea tõhusaks?

Echinacea sisaldab rikkalikult polüsahhariide, flavonoide ja eeterlikke õlisid, mis stimuleerivad keha loomulikku kaitsesüsteemi. Need ühendid aktiveerivad valgeverelibled (eriti makrofaagid ja looduslikud tapjarakud ehk NK-rakud), mis aitavad hävitada viiruseid ja baktereid. Samuti suurendab echinacea interferoonide tootmist, mis on olulised antiviiraalsed valgud, toetades organismi kaitset hingamisteede infektsioonide vastu.

Lisaks avaldab echinacea põletikuvastast toimet, vähendades tsütokiinide ehk põletikuvahendajate taset ja aidates sellega kaasa kiiremale taastumisele.

Tõhusus külmetushaiguste korral

Uuringud on näidanud, et päevakübar võib vähendada külmetushaiguste kestust ja tõsidust, kui seda kasutada esimeste sümptomite ilmnemisel. Samuti aitab echinacea ennetada külmetushaiguste teket, eriti talvisel ja sügisesel hooajal, mil organism on viirustele vastuvõtlikum. Regulaarne kasutamine võib vähendada haigestumisi ning toetada hingamisteede kaitset ja taastumist.

Kuidas punast päevakübarat kasutada?

Echinacea on saadaval mitmel kujul – ekstraktina, teena, kapslitena või pastillidena.

• Pastillid on mugav viis echinacea manustamiseks, sest toimeained jõuavad otse kurgu ja hingamisteede limaskestale.
• Soovitatav päevane annus on 300–500 mg ekstrakti 3 korda päevas.
• Kasuta kuni 8–10 nädalat järjest, seejärel tee paus, et organism saaks taastuda ja säilitada tundlikkuse taime toimeainete suhtes.

Ohutus ja kasutamissoovitused

Echinacea on üldiselt hästi talutav, kuid võib põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on tundlikud korvõieliste (nt kummel, saialill) suhtes. Harvadel juhtudel võib esineda kergeid seedehäireid. Ei soovitata kasutada autoimmuunhaiguste (nt reumatoidartriit, lüüpus) või immunosupressiivsete ravimite kasutamise korral. Samuti tuleks raseduse ja imetamise ajal konsulteerida eelnevalt arstiga.

Mesilasvaha – looduslik antibiootikum ja hingamisteede kaitsja

Mesilasvaha on üks looduse imelisemaid aineid – mesilased toodavad seda tarude ehitamiseks ja kaitseks, inimesed on kasutanud mesilasvaha tuhandeid aastaid ravimite, kosmeetika ja toidulisandite valmistamisel. Mesilasvaha sisaldab üle 300 loodusliku ühendi, sealhulgas flavonoide, fenoolhappeid, eeterlikke õlisid, vitamiine ja mineraale, mis annavad sellele tugevad antimikroobsed ja põletikuvastased omadused.

Looduslik antibiootiline toime

Mesilasvahal on looduslik antibiootiline efekt, mis aitab võidelda bakterite, viiruste ja seente vastu. Uuringud on näidanud, et mesilasvaha võib pärssida paljude patogeensete mikroorganismide, sealhulgas Staphylococcus aureus ja Streptococcus kasvu ning aeglustada ka gripiviiruste paljunemist.

Mesilasvaha sisaldab sageli ka mesilaste poolt kogutud taimset vaiku, mis on üks kõige tugevamaid looduslikke antimikroobseid ja põletikuvastaseid aineid.

Toime hingamisteedele

Mesilasvaha kasutamine võib aidata rahustada kurku ja hingamisteid. Väikese puhta mesilasvaha tüki 10–15-minutiline närimine stimuleerib süljeeritust, aitab leevendada kurgu ärritust ja vähendada ninakinnisust.

Närimisel vabanenud looduslikud ühendid puhastavad suuõõnt ja hingamisteid, vähendavad limaskesta turset ning toetavad limaeritust ja hingamisteede puhastumist. See muudab mesilasvaha eriti kasulikuks looduslikuks vahendiks köha, nohu ja kurguvalu korral.

Kuidas mesilasvaha kasutada?

• Võta väike tükk (umbes 1–2 g) puhast mesilasvaha.
• Näri seda aeglaselt nagu närimiskummi 10–15 minutit, kuni toimeained vabanevad.
• Ära neela vaha alla – sülita see pärast välja.
• Korda protseduuri 2–3 korda päevas vastavalt vajadusele.

Mesilasvaha närimisel on kiire ja loomulik mõju, mis sobib külmetushooajal hästi nii täiskasvanutele kui vanematele lastele.

Ohutus ja soovitused

Mesilasvaha on üldiselt ohutu ja sobib pikaajaliseks kasutamiseks. Siiski ei soovitata seda inimestele, kes on allergilised mett sisaldavatele toodetele (nt mesi, õietolm) ning väikestele lastele, kes võivad vaha kogemata alla neelata ja sellega lämbumisohtu sattuda.

C-vitamiin ja tsink – immuunsüsteemi tugevdajad

C-vitamiin ja tsink on kaks kõige olulisemat toitainet, mis toetavad organismi loomulikku kaitsevõimet ja aitavad kehal võidelda tõhusamalt külmetushaiguste vastu. Need kaks ainet toimivad koos, tugevdades üksteise mõju ja tagades immuunsüsteemi normaalse töö.

C-vitamiini roll organismis

C-vitamiin (askorbiinhape) on tugev antioksüdant, mis kaitseb rakke vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest. Samuti toetab see valgevere rakkude tootmist ja aktiivsust, aidates kehal kiiremini reageerida viiruste ja bakterite rünnakutele.

Lisaks tugevdab C-vitamiin hingamisteede limaskesta, muutes selle vastupidavamaks nakkustele ja ärritustele. Uuringud on näidanud, et regulaarne C-vitamiini tarbimine võib lühendada külmetushaiguste kestust ja vähendada sümptomite raskust, eriti füüsilise või vaimse stressi korral.

C-vitamiini allikad

Looduslikult leidub C-vitamiini paljudes värsketes puu- ja köögiviljades. Kõige rikkalikumad allikad on:

• Tsitruselised (apelsin, sidrun, greip)
• Marjad (mustsõstar, maasikas, pohl)
• Köögiviljad (paprika, brokoli, lillkapsas, kapsas, tomat)
• Kartul ja roheline sibul, mis aitavad samuti päevast C-vitamiini vajadust katta.

Tervise säilitamiseks on soovitatav tarbida vähemalt 75–90 mg C-vitamiini päevas, kuid haiguse või suurenenud koormuse korral võib vajadus tõusta kuni 500–1000 mg-ni päevas.

Tsingi tähtsus immuunsusele

Tsink on mineraal, mida organism vajab väikestes kogustes, kuid millel on immuunsüsteemi jaoks äärmiselt oluline roll. Tsink osaleb immuunrakkude – T-lümfotsüütide ja NK-rakkude – töös ning toetab antikehade tootmist, mis kaitsevad organismi haigustekitajate eest.

Lisaks on tsingil antiviraalne toime – see võib takistada viiruste paljunemist ja aidata vähendada külmetushaiguse kestust, eriti kui kasutada tsingi pastille juba esimeste sümptomite ilmnemisel.

Tsingi allikad

Tsinki saab nii loomsetest kui taimsetest toiduallikatest:

• Liha ja linnuliha (veiseliha, sealiha, kana)
• Mereannid (eriti austrid ja krabid)
• Pähklid ja seemned (kõrvitsaseemned, päevalilleseemned)
• Kaunviljad ja täisteraviljad, samuti piimatooted ja munad

Soovitatav päevane kogus on 8–11 mg, sõltuvalt vanusest ja soost.

C-vitamiini ja tsingi koosmõju

Külmetushaiguste ennetamisel ja ravis kasutatakse sageli C-vitamiini ja tsingi kombinatsiooni, kuna need toetavad üksteise imendumist ja toimet. Mõlemaid võib tarvitada toidulisandite näol, eriti ajal, mil toidust kõiki vajalikke koguseid kätte saada on keeruline – näiteks talvel, kui värskete puu- ja köögiviljade tarbimine väheneb. Lotos Pharma valikust leiad Sinunorm Duo hingamisteede toetuseks – see sisaldab nii tsinki kui C-vitamiini, lisaks ka nurmenukku ja aed-liivateed, mis toetavad ülemiste hingamisteede tervist.

Kuidas kaitsta hingamisteid igapäevaelus

Hingamisteede tervis sõltub suurel määral igapäevastest harjumustest ja keskkonnast, milles me viibime. Kuigi viirused ja bakterid on osa meie ümbrusest, saab nende mõju vähendada, toetades organismi kaitsevõimet ja hoides hingamisteed puhtad ja niisutatud.

• Niisuta õhku. Kuiv siseõhk ärritab hingamisteede limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikumaks infektsioonidele. Kasuta õhuniisutajat, eriti talvel, kui kütmine õhku kuivatab. Optimaalne õhuniiskus on 40–60%. Lihtne alternatiiv on asetada veeanum radiaatori lähedale või tuua tuppa rohelisi toataimi, mis õhku loomulikul teel niisutavad.
• Tarbi piisavalt vedelikku. Piisav vedeliku tarbimine aitab hoida limaskesta niiskena ja toetab lima lahjendamist, mis omakorda hõlbustab hingamist. Soe tee, supp või ingverivesi meega leevendab köha ja kurguärritust. Hea valik on pärnaõie-, piparmündi- või naaditee, mis toetavad loomulikul viisil hingamisteede tervist.
• Väldi suitsetamist ja suitsu. Suitsetamine ja suitsu sissehingamine kahjustavad hingamisteede puhastusmehhanisme, vähendades karvakeste tööd ja limaskesta kaitset. Passiivne suitsetamine on eriti ohtlik lastele ja eakatele. Kui võimalik, väldi suitsetamist ja suitsust keskkonda ning viibi palju värskes õhus.
• Hoia siseõhk puhas. Tuuluta kodu 2–3 korda päevas vähemalt 10–15 minutit. See aitab eemaldada õhust saasteained ja tagab värske hapniku juurdevoolu. Väldi aerosoolpihusteid ja tugeva lõhnaga puhastusvahendeid, mis võivad ärritada hingamisteid. Kui elad linnas või tolmuses piirkonnas, aitab HEPA-filtriga õhupuhasti õhukvaliteeti oluliselt parandada.
• Väldi äkilisi temperatuuri muutusi. Külm õhk võib põhjustada hingamisteede limaskesta ärritust. Talvel kata suu ja nina salliga, et soojendada sissehingatavat õhku. Riietu kihiliselt ja väldi külmetamist ning liigselt palavaid ruume, mis tekitavad suuri temperatuuri kõikumisi.
• Pese regulaarselt käsi. Enamik hingamisteede viiruseid levib käte kaudu. Pese käsi seebi ja sooja veega vähemalt 20 sekundit, eriti pärast avalikes kohtades viibimist. Kui vett ja seepi pole käepärast, kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit (vähemalt 60% alkoholisisaldusega).
• Väldi kontakti haigetega. Külmetus ja gripp levivad piisknakkuse teel. Hoia haigetest inimestest vähemalt 1–2 meetrit eemale ning kata köhimisel või aevastamisel suu ja nina salvrätiku või küünarvarrega. See vähendab viiruste levikut ja kaitseb ka sind ennast.
• Tugevda immuunsüsteemi. Tugev immuunsüsteem on parim kaitse haiguste vastu.

• Söö tasakaalustatud toitu, mis sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju.
• Ole füüsiliselt aktiivne – vähemalt 30 minutit päevas.
• Maga öösel 7–9 tundi.
• Halda stressi meditatsiooni, jooga või sügava hingamise abil.
• Väldi liigset alkoholi ja muid tervist nõrgestavaid harjumusi.

• Vaktsineerimine ja tervisekontrollid. Gripi vastu vaktsineerimine on soovitatav riskirühmadele (eakad, rasedad, krooniliste haigustega inimesed, väikelapsed) ning kõigile, kes soovivad vähendada haigestumise riski.

Millal pöörduda hingamisteede probleemide korral arsti poole?

Otsi meditsiinilist abi, kui:

• Köha kestab kauem kui 3 nädalat ega näita paranemismärke.
• Köha on verine või sellega kaasneb roheka, kollaka või pruuni lima eritumine.
• Kõrge palavik (üle 39 °C), mis kestab rohkem kui 3 päeva.
• Koged tugevat õhupuudust, hingamisraskusi või raskustunne rindkeres.
• Tunned valu rindkeres, eriti hingamisel või köhimisel.
• Hingamisel on kuulda vilistavat või "sahisevat" heli.
• Oled kaotanud kaalu, tunned seletamatut väsimust või koged öist higistamist.
• Oled üle 65 aasta vana või põed kroonilist haigust (nt astma, südame- või kopsuhaigus, diabeet) ning hingamisteede sümptomid süvenevad.
• Lapse köha kõlab “haukuva” või vilistavana.
• Väikelapsel tekivad märgatavad hingamisraskused.

Eriti tõsised märgid (helistage kohe 112):

• Äge õhupuudus või võimetus täislausetega rääkida.
• Huulte või näo sinakaks muutumine (tsüanoos), mis viitab hapnikupuudusele.
• Tugev valu rindkeres või südamepiirkonnas.
• Segasus, teadvusekaotus või reageerimisvõime langus.
• Väga kiire hingamine või südame löögisagedus.

Ärge ravige end ise, kui:

• Olete rase või imetate.
• Teil on mõni tõsine krooniline haigus.
• Kasutate ravimeid, mis võivad taimsete toidulisanditega koosmõjusid anda.
• Sümptomid halvenevad kiiresti või ei parane 3–5 päeva jooksul.

Lapsed ja eakad:
Alla 2-aastased lapsed ja üle 65-aastased täiskasvanud kuuluvad riskirühma, kellel võivad hingamisteede infektsioonid kujuneda raskemaks. Nende puhul tuleks meditsiinilist abi otsida varakult, juba esimeste hingamisraskuste või palaviku ilmnemisel.

Nõuanded hingamisteede tervist toetavate toodete valikul

Hinda oma vajadusi

• Kui soovid tugevdada hingamisteid ja ennetada külmetushaigusi, eelista immuunsüsteemi toetavaid tooteid – päevakübar, C-vitamiin, tsink.
• Kuiva ja ärritava köha korral vali limaskesta rahustava toimega tooted – pärnaõis või mesilasvaha.
• Produktiivse köha ja lima väljaköhimise toetamiseks sobivad ekspektorantse toimega taimed – palsamnulg ja naat.
• Ninakinnisuse ja ninakõrvalkoobaste vaevuste korral võib aidata mesilasvaha närimine ja päevakübar.

Lotos Pharma valikust leiad hingamisteede tervise jaoks toidulisandi Bronchonorm, mis aitab rahustada ja pehmendada hingamisteid ning võimaldab vabamalt hingata.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on kuival ja produktiivsel köhal ning kuidas neid leevendada?

Kuiv köha (mitteproduktiivne köha) on köha, mis ei too kaasa lima väljaköhimist. See on sageli ärritav, valulik ja võib häirida und. Kuiv köha tekib tavaliselt hingamisteede limaskesta ärritusel (viirus, allergia, kuiv õhk, suitsune õhk). Produktiivne köha toob kaasa lima väljaköhimise ja aitab puhastada hingamisteid bakteritest, viirustest ja jääkidest. Produktiivne köha on keha loomulik kaitsemehhanism ja seda ei tohiks pärssida. Kuiva köha leevendamiseks: joo palju sooja vedelikku (tee meega, soe vesi sidruniga), niisuta õhku (õhuniisutaja või veeanum radiaatori lähedal), kasuta limaskesta rahustava toimega tooteid (pärnaõietee, mesilasvaha), väldi ärritavaid aineid (suits, tugevad lõhnad), kasuta kurgupastille või mesilasvaha. Produktiivse köha puhul: aita limal väljuda – ära pärssi köha, joo palju vedelikku lima lahjendamiseks, kasuta ekspektorantse toimega tooteid (palsamnulg, naat), tee auru inhalatsioone (soe vesi kaussi, kata pea rätikuga ja hinga auru 10–15 minutit), kasuta õhuniisutajat. Kui köha kestab kauem kui 3 nädalat, on verine või toob kaasa rohekat/kollast lima, pöördu arsti poole.

Kuidas echinacea aitab ennetada külmetushaigusi ja millal seda kasutada?

Echinacea (punane siilkübar) on ravimtaim, mis stimuleerib immuunsüsteemi, suurendades valgevere rakkude (leukotsüüdid, makrofaagid, NK-rakud) aktiivsust ja antikehadete tootmist. See aitab kehal tõhusamalt võidelda viiruste ja bakteritega. Uuringud on näidanud, et echinacea võib vähendada külmetushaiguste kestust ja tõsidust, kui tarvitada seda juba esimeste sümptomite ilmnemisel (nohu, kurgukaabe, kerge palavik). Ennetaval kasutamisel (nt talveperioodil) võib echinacea vähendada külmetushaiguste esinemissagedust.

Kuidas toetab mesilasvaha närimine hingamisteede tervist?

Mesilasvaha on mesilaste poolt toodetud looduslik aine, mis sisaldab üle 300 bioloogiliselt aktiivse ühendi, sealhulgas flavonoide, fenoolhappeid, eeterlikke õlisid, vitamiine. Mesilasvaha närimine toetab hingamisteede tervist mitmel viisil: stimuleerib süljevoolu, mis aitab niisutada ja puhastada suuõõnt ning kurku. Omab looduslikku antibiootilist toimet. Leevendab kurgu ärritust ja kuiva köha – närimine katab kurgu limaskesta õhukese kaitsekihiga. Võib aidata puhastada ninakäike ja leevendada ninakinnisust. Omab põletikuvastast toimet, vähendades limaskesta turset.

Miks on oluline niisutada õhku ja kuidas see mõjutab hingamisteede tervist?

Õhuniiskus on hingamisteede tervisele äärmiselt oluline. Hingamisteede limaskest vajab heaks toimimiseks niiskust – niiske limaskest toodab piisavalt lima, mis püüab kinni tolmu, baktereid ja viirusi. Kuiv õhk kahjustab limaskesta mitmel viisil: kuivatab limaskesta, muutes selle õhemaks ja haavatavamaks. Kuiv õhk vähendab lima tootmist või muudab selle paksemaks ja kleepuvamaks, raskendades selle väljaköhimist. Ärritab hingamisteid, põhjustades kuiva köha ja ninakinnisust. Vähendab karvakeste võimet puhastada hingamisteid. Suurendab infektsioonide riski – kuiv limaskest ei suuda patogeene nii efektiivselt kinni püüda.