Millist rolli mängib stressijuhtimine tänapäeval?
Stressijuhtimine mängib igapäevaelus väga olulist rolli, sest kahjuks elu intensiivsus suureneb. Peame absorbeerima palju informatsiooni, püüdma kõike kiiresti teha ja kõike jõuda – elu muutub aina kiiremaks ja intensiivsemaks. Kahtlemata suureneb ka stressitase, eriti linnapiirkondades, võib-olla natuke vähem maapiirkondades. Kui kaasame stressijuhtimisse oma jõudude piires erinevaid tegevusi, saame paljusid asju positiivselt mõjutada.
Millised on tagajärjed, kui stressi vähendamiseks midagi ei tehta?
Tagajärjed võivad olla üsna kurvad. See võib viia tõsisemate terviseprobleemideni – nii tõsisteni, et neid tuleb lahendada spetsialisti kabinetis, näiteks paanikahood, agorafoobia, üldistunud ärevus ja isegi depressioon. On vaja tähelepanu pöörata, eriti kui lähedastel on olnud selliseid juhtumeid, mis näitavad, et närvisüsteem ei ole nii stabiilne, et suudaksime väga emotsionaalselt reageerida. Siis peame ilmselt mingil hetkel aeglustama, mõtlema, kas me ei põle läbi ja jõuame tõsisemate terviseprobleemideni.
Kas kõigil inimestel on sama stressilävi?
-Kõigil inimestel ei ole ühesugust stressiläve. See sõltub väga erinevatest aspektidest, samuti nagu on erinevaid momente nende ärevusjuhtumite tekkes, võivad need olla isegi geneetilised momendid, samuti anatoomilised muutused, psühholoogilised tegurid. Me mõtleme alati, et põhjus on ainult psühholoogiline – see ei ole sugugi nii. On palju biokeemilisi momente ja need võivad iga inimese jaoks olla erinevad. Seetõttu soovitaksin vaadata, millised on meie lähedased, kas on olnud inimesi, kellel on olnud episoode või kes reageerivad kergemini stressile. Leidub inimesi, kes suudavad rohkem stressi taluda, ja neid, kes on iga sümptomi suhtes väga tundlikud – ja võib-olla isegi teistele tüütud. Kuid see inimene on ehitatud selliselt, et ta ei suuda stressiga toime tulla, just nagu teistel on madal valulävi.
Kas inimesed kalduvad valima sobimatuid vahendeid stressirohkete olukordade lahendamiseks?
– Jah. Inimesed püüavad oma stressiprobleemiga kuidagi toime tulla, kuid sageli ei tee nad seda õigesti. Suurim viga ja probleem on alkoholi tarbimine, samuti erinevad söömisharjumused, näiteks inimesed söövad liiga palju, tunnevad seejärel suurt ebamugavust, sest see heaolu saavutatakse ainult ajutiselt – siis tahavad nad jälle süüa ja lõpuks on nad oma välimuse pärast õnnetud. Alkohol on siiski kõige tavalisem probleem. Paljud inimesed püüavad sellega stressist üle saada, öeldes: “Jah, ma lõõgastun nii, ma joon õhtul klaasi veini” – või hiljem rohkem. Kuid küsimus on: miks? Kas me joome veini, sest tunneme end mõnes seltskonnas hästi, või hakkame seda kasutama igapäevaselt, tegelikult ravimina. Kahjuks on pärast seda tagajärjed, näiteks kõik retseptorisüsteemid enam ei tööta ja kui inimesel on juba raske depressioon, on seda väga raske ravida. Ma soovitaksin mitte kasutada selliseid lihtsaid ja ebaefektiivseid valikuid, mis aitavad ainult antud hetkel. Ärge alustage seda üldse ja mõistke seda õigel ajal, kui stress juba põhjustab probleeme.
Mida soovitavad eksperdid igapäevase stressi vähendamiseks?
Need on põhilised asjad. Peame tasakaalustama oma elurütmi: meil on vaja teatud tunde tööks, teatud tunde puhkuseks, teatud tunde uneks. Kutsun üles pöörama palju tähelepanu unele, ärge arvake, et töötan täna kauem, siis puhkan. Järgmisel päeval peate jälle kauem töötama – see kõik koguneb ja kahjuks on sellel negatiivsed tagajärjed. Väga soovitatav on leida aega värskes õhus veetmiseks, eelistatavalt füüsilisteks tegevusteks – kas kõndides kepiga või lihtsalt astutud samme lugedes. Need on lihtsad asjad, need ei nõua tohutult sportlikku tegevust, kuid kui võtate kolm korda nädalas kolmkümmend minutit selleks elementaarseks tegevuseks, on see minimaalne, kuid hea füüsiline harjutus. See on juba algus ja inimene saab öelda, et ta tegeleb oma füüsilise vormiga.
Muidugi on oluline ka toitumine, näiteks Vahemere dieedi järgimine, mida arstid alati soovitavad, püüdes süüa rohkem kalatooteid, tasakaalustades dieeti nii, et see ei põhineks kergsüsivesikutel, mis väidetavalt annavad meile hetkese heaolu, kuid siis tekitavad ebatervislikku isu.
Sotsialiseerumine on samuti oluline. Psühhiaatria seisukohalt rõhutame väga head asjaolu, et inimesel on sõbrad, sugulased, perekond, kelle ringis ta saab igapäevatööst eemalduda. Samuti tuleb õppida neist laupäeval ja pühapäeval eemalduma, veetma aega lähedastega, eemalduma nendest igapäevastest probleemidest. Selles osas tuleks olla ettevaatlik ka meedia kasutamisega, selle asemel on parem leida hobi. Need on väga lihtsad asjad, mis on väga kasulikud ennetusena.
Kas looduslikud rahustid võivad vähendada stressi negatiivseid mõjusid tervisele?
Kindlasti võivad ja neid kasutatakse laialdaselt, eriti ennetava meetmena. See ei pruugi kehtida tõsise paanikahoo puhul, kui inimene juba vajab ravimeid või muid lähenemisviise, kuid igapäevase stressi korral võivad looduslikud rahustid kindlasti aidata. Muidugi on see seotud ka tervisliku toitumisega – piisava mineraalainete ja muude toitainete tarbimisega, näiteks D-vitamiini ja teiste oluliste ainetega, mida me ei pruugi alati piisavalt saada ja mis võivad mõjutada vaimset tervist.
Millised on kiiretoimelise rahusti valimise eelised?
Sellel on eeliseid erinevalt pseudo-ravimitest nagu alkohol või suitsetamine (nikotiin on samuti rahustav – sellel on oma mehhanism), mis on irratsionaalsed asjad ja mida ei tohiks kasutada. Kindlasti ei tohiks kohe kasutada bensodiasepiini ravimeid, mida kasutatakse olukordades, mis vastavad teatud kriteeriumidele. Kuid seni saame palju ise teha – oma elustiili, hingamisharjutuste või looduslike abinõude abil, püüdes vähendada stressirohkeid olukordi. Kiireim ja lihtsaim viis ei ole parim, sest pärast seda on väga raske vabaneda näiteks nendest ravimitest või harjumustest. Sageli on patsientidega pikad vestlused, et veenda neid ravimi võtmise lõpetama, sest, noh, sel hetkel aitas see “imepill” väga palju. Kuid mis saab patsiendi mälust kümne aasta pärast – inimene ei suuda seda hetkel ette kujutada.