Lihas- ja liigesevalu leevendamine
Lihas- ja liigesevalu on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed apteeki või perearsti poole pöörduvad. Valu võib tekkida äkki või areneda hiilivalt: põhjuseks võib olla ülekoormus, vigastus, liigese kulumine, põletik, vähene liikumine, pikk sundasend, stress või mõni krooniline haigus.
Luu- ja lihaskond koosneb luudest, liigestest, lihastest, kõõlustest ja sidemetest, mis töötavad tihedas koostöös. Seetõttu mõjutab ühe osa probleem sageli teisi, näiteks nõrgad lihased ei suuda liigest piisavalt toetada, mis suurendab liigese koormust. Just seepärast ei sobi kõigile sama „valuleevendus”: õige lähenemine sõltub sellest, kust valu tegelikult tuleb.
Selles artiklis vaatame üle lihas- ja liigesevalu peamised põhjused, mida saab ise kodus teha, mida apteek üldjoontes pakub ning millal tuleb kindlasti spetsialisti poole pöörduda. Eesmärk ei ole diagnoosi panna, sest seda saab teha ainult arst. Põhjalik info aitab sul olukorda paremini mõista, et vajadusel arsti juurde pöörduda.
Liigesevalu põhjused
Liiges on koht, kus kaks või enam luud kokku saavad. Luude otsad katab sile kõhr, mis vähendab hõõrdumist, liigest ümbritseb vedelikku sisaldav kapsel ning seda hoiavad koos sidemed. Liigest liigutavad lihased ja neid luuga ühendavad kõõlused. Kui mõni neist osadest saab viga, ärritub või kulub, annab keha sellest tavaliselt valuga märku.
Liigesed valutavad vigastuse tagajärjel
Üks selgemaid liigesevalu põhjuseid on vigastus: kukkumine, väänamine, järsk pööre või spordis saadud löök. Trauma korral saavad sageli kahjustada liigest ümbritsevad pehmed koed – sidemed, kõõlused või liigesekapsel.
- Hüppeliigese valu tekib tüüpiliselt jala väljapoole väändumisel, kui hüppeliigese välimised sidemed venivad üle.
- Põlvevalu võib äkilise pöörde korral koormatud jalal viidata sidemete (näiteks ristatisidemete) või meniski vigastusele.
- Õlaliigese valu on sage kukkumisel väljasirutatud käele või korduval üle pea sirutamisel; õlaliiges on keha liikuvaim liiges ja seetõttu kõige ebastabiilsem.
Värske vigastuse esmaabis aitab koormuse vähendamine, liigese kõrgemale tõstmine, esimestel päevadel rätikusse mässitud külmakott ja vajadusel toetav side. Tugeva valu, kiire turse, liigese „lukku” jäämise või toetada mittesaamise korral tuleb pöörduda arsti poole, et välistada luumurd või tõsisem rebend.
Liigesed naksuvad
Paljud märkavad, et nende liigesed naksuvad või raksuvad. Enamasti on see ohutu nähtus (krepitatsioon) ja selle põhjuseks on liigesevedelikus tekkivate gaasimullide lõhkemine või kõõluste libisemine üle luu. Kui naksumine käib ilma valu, turse ja liikumispiiranguta, ei viita see tavaliselt probleemile.
Tähelepanu tasub pöörata siis, kui naksumine on uus ja püsiv ning sellega kaasneb valu, turse, jäikus või liigese „kinnijäämine”. Siis ei ole probleem heli ise, vaid märk millestki, mida tasub lasta üle vaadata.
Liigeste kulumine
Vanuse ja koormusega võib liigest kattev kõhr järk-järgult õheneda. Seda nimetatakse artroosiks (osteoartroos) ja see on kõige levinum liigesehaigus. Kõige sagedamini puudutab see suuri, palju koormust kandvaid liigeseid: põlve, puusa, selgroogu ja sõrmi.
Põlveliigese artroosi ehk põlveliigese kulumise tüüpilised tunnused on koormusvalu (valu tekib või tugevneb kõndimisel, trepist laskumisel, pikemal seismisel) ning jäikus, mis on tugevam hommikuti või pärast pikemat istumist, kuid taandub tavaliselt 15–30 minutiga pärast liikuma hakkamist. Haiguse süvenedes väheneb liikumisulatus ja liiges võib koormuse järel pikalt hellaks jääda.
Kulumist kiirendavad liigne kehakaal (suurem mehaaniline surve põlvedele ja puusadele), varasemad liigesevigastused ja rasket füüsilist tööd nõudvad ametid. Samas mõjutavad kulgu paljud asjad, mida saab ise suunata: kehakaal, liigest ümbritsevate lihaste tugevus ja regulaarne mõõdukas liikumine.
Liigesepõletikud
Erinevalt kulumisest on liigesepõletik ehk artriit protsess, kus liigesekude on aktiivselt põletikuline. Klassikalised tunnused on turse, soojus (liiges on katsudes soojem), punetus, valu ja jäikus. Põletikuga seotud valu on sageli tugevam puhkeolekus ja öösel ning hommikune jäikus võib kesta kauem.
Põlveliigese põletik võib tekkida pärast vigastust, ülekoormust või osana laiemast haigusest. Õlaliigese põletik annab tunda valuna, mis piirab käe tõstmist ja häirib haigel küljel magamist. Kuna põhjusi on palju, on püsiva või korduva liigesepõletiku korral mõistlik lasta põhjus arstil välja selgitada.
Liigeste reuma
„Liigeste reuma” on rahvakeelne väljend, mida kasutatakse väga laialt. Meditsiinis ei ole „reuma” üks kindel haigus, vaid sõna viitab suurele rühmale reumaatilistele ehk põletikulistele liigese- ja sidekoehaigustele. Nende seas on näiteks reumatoidartriit, mille puhul immuunsüsteem ründab ekslikult oma liigeseid ja põhjustab püsivat põletikku.
Kuna „reuma” taga võib olla väga erinevaid seisundeid, on püsiva, mõlemal kehapoolel esineva, pikaajalise hommikuse jäikusega või üldise halva enesetundega liigesevalu korral oluline lasta täpsem hinnang teha arstil.
Levinumad liigesevalu põhjused: artroos vs artriit
Kuna terminid on sarnased, aetakse neid sageli segi. Eristamine on oluline, sest seisundite olemus on erinev:
Tunnus | Artroos (kulumine) | Artriit (põletik) |
Olemus | Liigesekõhre mehaaniline kulumine ja õhenemine | Liigesekudede aktiivne põletik |
Valu iseloom | Tugevneb koormusel, leevendub puhates | Sageli tugevam puhkeolekus ja öösel |
Hommikune jäikus | Lühike, möödub tavaliselt ~30 minutiga | Pikem, kestab sageli üle tunni |
Liigese välimus | Turse harv (võib esineda ägenemisel) | Sageli nähtavalt tursunud, kuum, vahel punetav |
Oluline täpsustus: ka artroosil võib olla ägenemisi, kus liiges ärritub ja muutub valusamaks (nn reaktiivne sünoviit). See ei tähenda, et tegu oleks põletikulise artriidiga, need on kaks erineva olemusega seisundit, kuigi sümptomid võivad mõnikord kattuda. Just seepärast ei saa ainult enesetunde järgi kindlalt öelda, kummaga on tegu.
Muud liigesehaigused
Liigesevalu taga võib olla ka mõni spetsiifilisem seisund:
- Podagra – ainevahetushäire, mille käigus settivad liigesesse kusihappekristallid; tüüpiline on äkiline ülitugev valu sageli suure varba liigeses, koos turse ja punetusega.
- Bursiit – liigest pehmendava limapauna põletik, mis tekib survest või ülekoormusest (näiteks põlvitamisest).
- Kõõlusepõletik (tendiniit) – kõõluse ülekoormus või ärritus korduvatest liigutustest; valu paikneb sageli liigese kõrval, mitte liigeses endas.
- Autoimmuunhaigused – võivad põhjustada püsivat liigesepõletikku osana laiemast haigusest.
- Infektsioon liigeses – harv, kuid tõsine: kiiresti tekkiv väga valus, kuum ja paistes liiges koos palavikuga nõuab kohest arstiabi.
Liigesevalu leevendamise võimalused
Leevendusele tasub läheneda komplekselt, kombineerides vajadusel paikseid vahendeid, elustiili muutusi ja suukaudseid preparaate.
Valuvaigistavad geelid ja kreemid liigestele
Paiksed (nahale kantavad) tooted toimivad eelkõige seal, kuhu neid kantakse, ja koormavad organismi vähem kui suukaudsed ravimid. Üldjoontes jagunevad need kolme rühma:
- Põletikuvastased ravimgeelid sisaldavad sama tüüpi toimeaineid nagu suukaudsed põletikuvastased valuvaigistid (näiteks diklofenak, ibuprofeen, ketoprofeen) ja on mõeldud pinnalähedaste liigeste ja pehmete kudede valu vähendamiseks.
- Jahutavad geelid sisaldavad sageli mentooli või kamprit ja annavad nahale jaheda tunde; sobivad hästi värske, ärritunud või turses koha jaoks.
- Soojendavad kreemid tekitavad sooja tunde ning sobivad pigem kroonilise jäikuse ja pinges lihaste korral. Soojendavat toodet ei tohi kanda värskelt vigastatud, ägeda põletiku või turse piirkonda, kuna soojus võib ärritust süvendada.
Milline sobib, sõltub olukorrast, ning kahtluse korral oskab apteeker aidata. Iga toimeainet sisaldava geeli puhul tasub lugeda pakendi infolehte, sest ka nahale kantavatel ravimitel on kasutuspiirangud ja võimalikud kõrvaltoimed.
Liigesevalu ravimid
Suukaudseid liigesevalu ravimeid on üldjoontes paar peamist rühma.
Paratsetamool on laialt kasutatav valuvaigisti ja palavikualandaja, millel ei ole tugevat põletikuvastast toimet.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid vähendavad nii valu kui ka põletikku ning sobivad sageli põletikulise või turses liigese korral. Raskemate või krooniliste seisundite puhul võib arst määrata retseptiravimeid.
Annuseid ja raviskeeme me siin teadlikult välja ei too, sest need sõltuvad inimesest, vanusest, muudest haigustest ja koos kasutatavatest ravimitest. Käsimüügiravimi õige annus ja kasutusaeg on kirjas pakendi infolehel ning täpsemat nõu annab apteeker. Ravimiamet rõhutab, et ravimeid tuleb võtta täpselt arsti juhiste või pakendi infolehe järgi ja arvestada koostoimetega teiste ravimitega (Ravimiamet: ravimid ja ohutus). Kui valu püsib, kordub või vajab pidevat vaigistamist, on see märk, et põhjus tuleks arstil üle vaadata.
Toidulisandid liigestele
Liigeste toidulisandites kasutatakse sageli mitut tuntud koostisosa. Kollageen on valk, mis on üks keha sidekoe põhilisi ehituskive, ning seda kasutatakse sageli liigestele ja luudele suunatud toidulisandites. Glükoosamiin, kondroitiin ja MSM on samuti levinud liigeste toidulisandite koostisosad. Kurkum on traditsiooniline taim, mida lisatakse sageli liigeste heaolule mõeldud toodetesse. Euroopa Liidu terviseväidete registeri ei luba toidulisandite puhul väita, et need ravivad haigusi, vähendavad põletikku, võtavad valu ära või taastavad kõhre, seega ole kahtlustav, kui tootekirjelduses antakse liiga julgeid lubadusi.
Mõnel vitamiinil ja mineraalil on aga ametlikult lubatud terviseväited, mis on seotud kõhrkoe, luude ja lihaste talitlusega:
- C-vitamiin aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele, mis on vajalik kõhrkoe ja luude normaalseks talitluseks.
- D-vitamiin aitab kaasa lihaste ja luude normaalse talitluse säilimisele.
- Kaltsium on vajalik luude normaalseks säilimiseks ning aitab kaasa lihaste normaalsele talitlusele.
Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist, liikumist ega arsti nõu, kuid see saab olla üks toetav osa laiemast terviserutiinist. Liigeste, kõhrkoe, lihaste või luude igapäevaseks toetamiseks mõeldud valiku leiad liigeste tugi & lihaste heaolu kategooriast. Lubatud terviseväiteid saab üle kontrollida Euroopa Liidu terviseväidete registrist.
Muud liigeseid toetavad võimalused
Sageli annab kõige rohkem juurde mitte üksik vahend, vaid igapäevaste harjumuste muutmine:
- Mõõdukas regulaarne liikumine. Liigesekõhrel puudub otsene vereringe – see saab toitaineid liigesevedelikust „käsna põhimõttel”, kui liiges liigub. Liigesesõbralikud on madala löögikoormusega tegevused: kõndimine, ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit.
- Lihaste tugevdamine liigese ümber vähendab liigese koormust; tugevad reielihased aitavad näiteks põlve.
- Kehakaalu hoidmine mõistlikes piirides vähendab survet põlvedele ja puusadele.
- Sobivad jalanõud, töökoha ergonoomika ja koormuse mõistlik jaotamine aitavad vältida liigest pidevalt ärritavaid liigutusi.
- Füsioteraapia annab personaalse harjutuskava, mis on eriti väärtuslik pärast vigastust või kroonilise kaebuse korral.
Lihasvalu põhjused
Lihasvalu ehk müalgia on samuti laialt levinud kaebus, mis erinevalt liigesevalust allub sageli hästi kodustele võtetele.
Lihaskrambid
Lihaskramp on lihase ootamatu, tahtest sõltumatu ja sageli valus kokkutõmme. Eriti tuttavad on lihaskrambid jalgades (sääres või jalalabas), mis võivad tekkida öösel või pärast koormust. Võimalikke põhjuseid on mitmeid: vedelikupuudus ja suur higistamine koos elektrolüütide (magneesium, kaalium, kaltsium) tasakaalu muutusega, ebatavaline või intensiivne koormus, pikk paigalpüsimine ning mõnel juhul teatud ravimid või terviseseisundid. Üksik kramp ei ole tavaliselt ohtlik; sagedaste, väga valusate või seletamatute krampide korral tasub need arstiga läbi rääkida.
Ülekoormus
Kõige tavalisem lihasvalu põhjus on lihtsalt see, et lihast on koormatud rohkem kui ta on harjunud. Treeningujärgne lihasvalu (hilinenud lihasvalu, DOMS) tekib tüüpiliselt 24–48 tundi pärast uut või harjumatut koormust ja selle põhjuseks on mikroskoopilised rebendid lihaskiududes. See on normaalne osa lihase kohanemisest ja taandub mõne päevaga iseenesest, kui keha saab piisavalt aega taastumiseks.
Põletik või haigus
Mõnikord ei ole lihasvalu seotud koormusega. Kui valu on laialdane, seletamatu ja sellega kaasneb palavik, nõrkus või üldine halb enesetunne, võib põhjuseks olla viirusinfektsioon (näiteks gripp) või harvemini lihaspõletik (müosiit). Tähelepanu tasub pöörata ka siis, kui lihasvalu tekib pärast uue ravimi alustamist või kui uriin muutub ebatavaliselt tumedaks. Sellised olukorrad vajavad arsti hinnangut.
Stress ja pinge
Pikaajaline stress hoiab lihaseid alateadlikult pinges. Koos pika istumise ja sundasenditega (näiteks ettepoole kummardunud kael telefoni vaadates) tekib krooniline pinge ja tuim, survetundlik valu eelkõige kaelas, õlavöötmes ja alaseljas. Siin aitab tavaliselt asendite vaheldamine, liikumispausid ja töökoha kohandamine rohkem kui ükski geel.
Lihasvalu leevendamise võimalused
Lihasvalu on enamasti ajutine ja reageerib hästi puhkusele ning kohalikule hooldusele.
Valuvaigistavad geelid ja kreemid lihastele
Sama loogika nagu liigeste puhul: jahutavad geelid sobivad värske, ärritunud või pärast pingutust kuumava lihase jaoks; soojendavad kreemid aitavad pigem pingul, jäikade lihaste lõdvestamisel; toimeainet sisaldavad ravimgeelid vähendavad tugevamat valu. Soojendavat toodet ei ole mõtet kanda värskelt vigastatud või paistes kohale ning iga toimeainet sisaldava geeli puhul tasub lugeda infolehte.
Ravimid lihasvalu vähendamiseks
Lühiajalise ülekoormusvalu korral piisab sageli puhkusest ja ravimit polegi tarvis. Kui otsustad käsimüügiravimit kasutada, on õige annus ja kasutusaeg pakendi infolehel ning täpsemat nõu annab apteeker. Ulatusliku trauma või lihaserebendi korral võib arst määrata spetsiifilisi ravimeid, näiteks lihaslõõgasteid. Annuseid me siin teadlikult ei kirjuta, sest sobiv kogus sõltub konkreetsest inimesest.
Magneesium jm toidulisandid lihastele
Lihaste heaolule mõeldud toidulisandites kasutatakse sageli magneesiumi ja D-vitamiini. Magneesium aitab kaasa lihaste normaalsele talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust. D-vitamiin aitab kaasa lihaste normaalse talitluse säilimisele. See ei tähenda, et toidulisand „ravib” lihasvalu või krampe, vaid tegu on lihaste tavapärast talitlust toetavate toitainetega, mille piisavaks saamiseks on toidulisand hea teadlik lisatugi.
Muud lihasvalu leevendamise võimalused
- Puhkus ja kerge liikumine. Ägedas faasis vajab lihas puhkust, kuid täielik liikumatus ei ole soovitatav. Kerge jalutuskäik parandab verevarustust ja kiirendab taastumist.
- Õrnad venitused ja massaaž aitavad pinget vähendada.
- Piisav uni ja vedelik toetavad keha loomulikku taastumist.
- Koormuse vähendamine ja tööasendi muutmine ennetab valu kordumist.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Enamik lihas- ja liigesevalusid möödub koduste võtetega, kuid mõned märgid tähendavad, et iseravimine tuleks lõpetada ja pöörduda perearsti või füsioterapeudi poole. Pöördu arsti poole, kui:
- valu tekkis tugeva trauma tagajärjel ning liigest ei saa koormata või see on nähtavalt deformeerunud;
- liiges on kuum, tugevalt tursunud ja punetav ning sellega kaasneb palavik (võib viidata infektsioonile või ägedale põletikule);
- hommikune liigeste jäikus kestab regulaarselt kauem kui üks tund;
- valu on pidev, ei leevendu puhates ega lase öösel magada;
- lihasvaluga kaasneb süvenev lihasnõrkus, tuimus või „sipelgate jooksu” tunne jäsemetes (võib viidata närvijuure pitsumisele);
- sümptomid ei leevendu koduse hoolduse korral 1–2 nädala jooksul.
Üldist tervisenõu leiab Tervisekassa ja Terviseameti lehtedelt. Kiiret nõu lihtsama tervisemure korral saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220.