Hea stress ehk eustress aitab meid motiveerida ja annab energiat väljakutsetega toimetulekuks, kuid seda tuleb hoida tasakaalus. Väike stress kuulub elu juurde, aidates meil hakkama saada keeruliste olukordadega. Kui aga positiivne eustress, mis annab kehale probleemidega tegelemiseks jõudu ja motivatsiooni, kipub kestma liiga pikalt, hakkab selle positiivne mõju asenduma negatiivsega.
Stressi võivad põhjustada meie elus nii meeldivad positiivsed kui ka ebameeldivad ja kurvad sündmused. Sarnast stressi võivad põhjustada näiteks nii abiellumine kui lahutus, nii lapse sünd kui lähedase kaotus, nii töö kaotamine kui planeeritud karjääripööre. Nii erinevad olukorrad ja asjaolud võivad stressi põhjuseks olla, sest iga suurem muutus nõuab meilt lisaenergiat. Stressireaktsioon on keha vastus sisemistele või välistele täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvatele sündmustele.
Stressis iseenesest pole midagi halba, see aitab meil end kokku võtta, motiveerib meid ja on vaimseks kasvuks ja arenguks lausa hädavajalik – ilma stressita poleks paljusid eesmärke saavutatud ega paljusid leiutisi leiutatud.
Siiski, kui stressitase muutub väga kõrgeks või kestab kaua, väsitab see keha ja vaimu ning siis ei ole stress meile enam abiks, vaid tekitab raskusi ülesannetega hakkama saamisel. Seda nimetatakse negatiivseks stressiks. Ehk kui eustressi kogetakse erutusena, mis aitab suurendada fookust ja annab positiivset energiat. Distressi kogetakse hirmu/murena, mis hägustab fookust ja on seotud nurjumise ootusega, viies asjade edasilükkamiseni.
See, kumba stressivormi me rohkem kogeme, sõltub ka meie isikuomadustest: enesekindlad ja optimistlikud inimesed keskenduvad keerulistes olukordades pigem positiivsele, samas kui need, kes endas ja enda võimetes kahtlevad, kipuvad kogema rohkem negatiivset stressi – nende eneseusk on väiksem.
Stressi sümptomid ja mõjud
Keha reaktsioonid stressile on individuaalsed, kuid võib öelda, et suurt osa vaimse ja füüsilise tervise rikete ilmnemisest seostatakse vähemalt osaliselt ka stressiga.
Stressi esimesed sümptomid on reeglina väsimus, keskendumisraskused ja peavalu, lastel ka kõhuvalu. Tavaliselt esineb stressis olles rohkem higistamist. Tavapärased pikaajalise liigse stressi kaasmõjud on ülesöömine, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, õnnetused ja vigastused. Stressi tagajärjel võib samuti nõrgeneda immuunsüsteem, mistõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkavatesse haigustesse nagu näiteks gripp. Pikaajaline stress võib tekitada ka depressiooni.
Kas inimene saab ise kontrollida, kui palju stressi ta kogeb?
Igaüks meist kogeb aeg-ajalt stressi, selle täielik ennetamine või vältimine on üsna ebareaalne eesmärk. Küll aga on mitmeid strateegiad stressi eustressiks muutmiseks – see aitab meil keskenduda positiivsele ja suunata oma energia tootlikkusele, mitte ärevusele või muretsemisele.
Üks lihtne võimalus on ehitada enda ja stressi vahele „sein”. Ehk kujutada oma mõtetes ette seina, mis hoiab murettekitavad mõtted eemal, kuni oleme valmis nendega ükshaaval hakkama saama. See võib aidata stressiolukorras säilitada kontrolli.
Hea nipp on keerulises olukorras keskenduda ka eelkõige enda poolt kontrollitavale. Ehk mõnes situatsioonis suudame me mõjutada ainult seda, kuidas me ise sellele olukorrale reageerime.
Kui me olukorda muuta ei saa, on üks võimalus leida stressirohke hetkega leppimiseks leida sellele sügavam tähendus. See võib olla närvesööval ajal raske, ent aitab muuta stressi eustressiks.
Stressi muutmine eustressiks
See ei tähenda, et halva kogemuse eest tuleks meil tänulik olla, vaid mõelda tasub sedapidi, et see kasvatab meie leidlikkust, vastupidavust ja optimismi ning lisaks võime tänu raskustest üle saamisele leida uusi sõpru, omandada uusi oskusi või muutuda lihtsalt empaatilisemaks inimeseks.
Kroonilise stressi korral tasub tegeleda lisaks n-ö olukorra algpõhjustega. Stressi tekitab see, kui miski meie sees või elus on raske, valus või koormav. Distressi põhjuseks võib olla näiteks see, kui elus puudub suhe, töö või lähedus. Seega selleks, et stressiprobleemi lahendada, tuleks astuda samme, mis on vajalikud, et stressi põhjuseks olev probleem lahendada või end sellest distantseerida.
Abi otsimine ja tervislikud reaktsioonid stressoritele
Seejuures ei maksa häbeneda abi palumist ka teistelt. Ehk kuigi stress võib tekitada soovi olla rohkem üksi ja viia isegi võõrandumise ja endasse tõmbumiseni, ei tohiks unustada inimesi, keda usaldame ja paluda neilt abi ja tuge, mida vajame.
Kindlasti tasuks võtta just stressirohketel aegadel endale igas päevas aega millegi meeldiva tegemiseks, lähedastega suhtlemiseks, positiivsete emotsioonide tekitamiseks.
Lisaks võiks stressirohkel ajal arendada ja teadlikult valida tervislikke reaktsioone stressoritele. Pinge korral võiks proovida end maandada kas jalutamise, jooga või muu füüsilise aktiivsusega – on leitud, et juba 150 minutit füüsilist aktiivsust nädalas võib olla depressiooni ennetava toimega.
Une ja puhkamise tähtsus
Oluline on ka öösiti piisavalt magada (inimese unevajadus on keskmiselt kaheksa tundi) ja üle vaadata unehügieen: minna ühel ja samal ajal õhtuti magama, enne uinumist teha midagi lõõgastavat ning vajadusel õppida lõõgastustehnikaid, mida kiiremaks uinumiseks kasutada.
Looduslikud abivahendid stressi leevendamiseks
Ka rahustavad ja lõõgastumist soodustavad tooted on stressiga toime tulekul suureks abiks. Ainulaadne uue põlvkonna Sedanorm Spray on kiire ja tõhus viis stressi ja ärevuse leevendamiseks. See on looduslike ekstraktidega sprei, mis sisaldab kannatuslille ja lihtlehise tujukauna ekstrakte, mõjudes rahustavalt ja aidates kiiresti pingeid vähendada. Spreid on mugav kasutada igal ajal päeva jooksul – just siis, kui tunned, et on vaja meelerahu taastada.
