{"id":183203,"date":"2024-10-18T15:09:39","date_gmt":"2024-10-18T13:09:39","guid":{"rendered":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/positiivne-stress-on-palju-parem-kui-negatiivne-stress\/"},"modified":"2024-10-18T15:09:39","modified_gmt":"2024-10-18T13:09:39","slug":"positiivne-stress-on-palju-parem-kui-negatiivne-stress","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/positiivne-stress-on-palju-parem-kui-negatiivne-stress\/","title":{"rendered":"Positiivne stress on palju parem kui negatiivne stress"},"content":{"rendered":"

Positiivne stress on v\u00e4hem tuntud, kuid ometi v\u00f5ib see m\u00e4ngida olulist rolli meie heaolus ja edus. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, kuid mitte k\u00f5ik ei tea positiivset stressist, mis on inimesele lausa kasulik ja isegi nauditav.<\/p>\n

Stress on keha vastus pingelistele olukordadele – stress aitab kehal koondada j\u00f5udu probleemidega toimetulekuks. Stressi k\u00f5rvalm\u00f5judest r\u00e4\u00e4gitakse palju, kuid v\u00e4hesed teavad, et stressi on ka positiivset. Nimetatakse seda eustressiks (s\u00f5na on tuletatud kreeka eesliitest “eu-“, mis t\u00e4hendab “hea”, ja s\u00f5nast “stress”).<\/p>\n

N\u00e4rvis\u00fcsteemi saab koormata laias laastus kahel viisil: v\u00f5imete kiiret kasutuselev\u00f5ttu v\u00f5imaldavate j\u00f5upingutuste kaudu v\u00f5i ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku t\u00f5stva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga f\u00fc\u00fcsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti m\u00f5juva distressiga. Ehk kui stress p\u00f5hjustab \u00e4revust, hirmu ja muid negatiivseid emotsioone, siis eustressi peetakse positiivseks ja kasulikuks – seda seostatakse p\u00f5nevuse ja v\u00e4ljakutsetega.<\/p>\n

Eustress v\u00f5ib aidata parandada keskendumist ja motiveerida inimesi uusi v\u00e4ljakutseid vastu v\u00f5tma. See v\u00f5ib aidata kaasa optimismi ja elur\u00f5\u00f5mu kasvule, aidates inimesel end kokku v\u00f5tta. See kasvatab julgust ja stimuleerib tegevusi ehk seda tajutakse juhtiva ja isegi motiveerivana.<\/p>\n

Seda t\u00fc\u00fcpi stressi v\u00f5ivad tekitada suured elumuutused: eustressi v\u00f5idakse kogeda armumisel, t\u00f6\u00f6koha vahetusel, v\u00f5istlustel, \u00f5ppides uusi oskusi v\u00f5i valmistudes olulisteks s\u00fcndmusteks, n\u00e4iteks pulmadeks v\u00f5i kooli l\u00f5petamiseks.<\/p>\n

Eustress v\u00f5ib kaasneda ka v\u00e4iksemate v\u00e4ljakutsetega nagu \u00f5udusfilm, pimekohting v\u00f5i eriti raske treening. Ka reisimine, mis t\u00e4hendab nii igap\u00e4evasest mugavusest loobumist kui ootamatusi ja p\u00f5nevaid avastusi, v\u00f5ib tekitada eustressi.<\/p>\n

M\u00f5nel juhul v\u00f5ib ka distress eustressiks muutuda. N\u00e4iteks v\u00f5ib t\u00f6\u00f6kaotus v\u00f5i lahkuminek olla alguses h\u00e4iriv, kuid aja jooksul v\u00f5idakse seda tajuda kui v\u00f5imalust muutusteks ja kasvuks. Ent ka positiivsest stressist v\u00f5ib distress saada. N\u00e4iteks kui rullnokk-s\u00f5idustiili peetakse eustressi tekitavaks, siis juhul kui te pole selliseks kihutamiseks valmis, v\u00f5ib kogemus kiiresti negatiivseid tundeid tekitada. Lisaks on problemaatiline kihutamisega kaasnev oht juhul kui s\u00f5it toimub tavaliikluses, mitte rallirajal.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsilised s\u00fcmptomid ja tunnete erinevus<\/h2>\n

F\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5ib eustressiga kaasnev sarnaneda stressiga: inimene v\u00f5ib tunda end n\u00e4rvilisena; tema s\u00fcda v\u00f5ib pekselda ja m\u00f5tted tiirelda. Erinev on aga seejuures enesetunne: kui negatiivse stressi korral tuntakse end ebamugavalt ja \u00fclekoormatuna, siis eustressi puhul p\u00f5nevil ja ootus\u00e4revalt.<\/p>\n

Kuidas \u00e4ra tunda ja \u00e4ra kasutada eustressi<\/h2>\n

Oskus eustressi \u00e4ra tunda on oluline, kuna see aitab meil paremini toime tulla ka igap\u00e4evase negatiivse stressiga. N\u00e4iteks kui eesootavast s\u00fcndmusest m\u00f5tleme kui \u201eohust\u201c, reageerime hoopis teisiti, v\u00f5rreldes sellega kui m\u00f5tleme ees ootavast kui \u201ev\u00e4ljakutsest\u201c \u2013 oht kutsub esile suuremat stressireaktsiooni ja tekitab rohkem \u00e4revust, samas kui v\u00e4ljakutsed v\u00f5ivad olla p\u00f5nevad ja isegi meeldivalt \u00fcllatada. Kui oht on hirmutav, siis v\u00e4ljakutseid v\u00f5tame kui v\u00f5imalust end t\u00f5estada ja uusi asju \u00f5ppida.<\/p>\n

See teadmine v\u00f5ib aidata meil muuta teadlikult stressi tekitavad \u201eohud\u201c hoopis p\u00f5nevateks v\u00e4ljakutseteks. Selleks on mitmeid strateegiaid:<\/p>\n