{"id":183170,"date":"2025-06-03T09:39:33","date_gmt":"2025-06-03T06:39:33","guid":{"rendered":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/prokrastineerimine-see-veidrus-mida-me-koik-teeme\/"},"modified":"2025-06-03T09:39:33","modified_gmt":"2025-06-03T06:39:33","slug":"prokrastineerimine-see-veidrus-mida-me-koik-teeme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/prokrastineerimine-see-veidrus-mida-me-koik-teeme\/","title":{"rendered":"Prokrastineerimine, see veidrus, mida me k\u00f5ik teeme"},"content":{"rendered":"

Oletame, et su telefonis on 47 vastamata s\u00f5numit. Sa tead, et peaksid neile vastama, aga selle asemel leiad end YouTube’ist vaatamas videot, kus keegi ehitab pisikest maja hamstrile. J\u00e4rgmiseks hetkeks avastad, et oled juba kaks tundi kulutanud videotele, kus jaapanlane valmistab maailma t\u00e4iuslikumaid omlette.
\n\u00d5nnitleme \u2013 sa oled ametlik prokrastineerija! Ja tead mis? Sa pole sugugi \u00fcksi, sest me k\u00f5ik teeme seda aeg-ajalt.<\/p>\n

Aga mis v\u00e4rk selle keerulise s\u00f5naga on?<\/h2>\n

Prokrastineerimine k\u00f5lab t\u00f5epoolest nagu mingi haruldane troopiline haigus, kuigi tegelikult kirjeldab see lihtsalt igap\u00e4evast n\u00e4htust \u2013 asjade edasil\u00fckkamist. S\u00f5na ise tuleb ladina keelest, kus “pro” t\u00e4hendab “edasi” ja “cras” t\u00e4hendab “homme”, seega otset\u00f5lkes t\u00e4hendab prokrastineerimine “homseks j\u00e4tmist”.
\nOn \u00fcsna irooniline, et meil on keeruline ladinakeelne termin n\u00e4htuse kohta, mida teevad isegi lemmikloomad. N\u00e4iteks koer, kes peaks \u00f5ue minema, aga eelistab siiski diivanil lesida, sest seal on lihtsalt nii m\u00f5nus.<\/p>\n

Sinu aju m\u00e4ngib sinuga m\u00e4ngu (ja arvab, et teeb head)<\/h2>\n

Siin j\u00f5uame k\u00f5ige huvitavama avastuseni, mida teadlased on viimastel aastatel teinud. Prokrastineerimine ei ole \u00fcldse laiskuse m\u00e4rk, vaid hoopis su aju katse sind kaitsta ebameeldivate tunnete eest.
\nKujuta ette, et su aju k\u00e4itub nagu \u00fclehoolitsev vanem. Iga kord, kui sa seisad silmitsi ebameeldiva \u00fclesandega \u2013 olgu selleks maksude deklareerimine, keeruline vestlus kolleegiga v\u00f5i pikalt oodatud e-kiri \u00fclemusele \u2013 hakkab su aju h\u00e4irekellasid l\u00f6\u00f6ma ja karjuma: “OHT! OHT! P\u00d5GENE!”
\nProbleem seisneb selles, et meie evolutsiooniliselt vana aju ei suuda eristada reaalset f\u00fc\u00fcsilist ohtu (n\u00e4iteks tiiger p\u00f5\u00f5sas) emotsionaalsest ebamugavusest (n\u00e4iteks keeruline Excel’i tabel). Aju primitiivsema osa jaoks on m\u00f5lemad lihtsalt “halvad asjad, millest tuleb eemale hoida.”
\nJa kuidas su aju sind siis “p\u00e4\u00e4stab”? Ta suunab sinu t\u00e4helepanu kiiresti millelegi palju meeldivamale ja ohutumale. \u00c4kki m\u00e4rkad, et k\u00f6\u00f6k vajab h\u00e4dasti koristamist, kuigi sa pole kunagi vabatahtlikult k\u00f6\u00f6gip\u00f5randat pesnud. V\u00f5i tunned vastupandamatut soovi uurida, mis on saanud su p\u00f5hikooli klassikaaslastest \u2013 Facebook’i stalking saavutab skooriga 1:0 v\u00f5idu produktiivsuse \u00fcle. V\u00f5i \u00e4kki hakkad m\u00f5tlema t\u00f5eliselt olulistele k\u00fcsimustele nagu “Kas pingviinid saavad \u00fcldse p\u00f5lvevigastusi?”<\/p>\n

Miks see tegelikult halb on (spoiler: asi pole ainult stressis)<\/h2>\n

Iga kord, kui sa l\u00fckkad midagi edasi, k\u00e4ivitub su kehas terve kaskaad f\u00fcsioloogilisi reaktsioone. Su organism hakkab tootma stressihormoone \u2013 t\u00e4pselt samu kemikaale, mis ilmuksid su vereringesse siis, kui peaksid t\u00f5epoolest p\u00f5genema mingi ohu eest. See on umbes nagu treenida intensiivselt maratoniks, aga tegelikult lihtsalt istuda diivanil ja pidevalt muretseda.
\nVeelgi hullem on see, et need tegemata asjad ei kao mitte kuhugi. Nad pesitsevad su alateadvuses nagu v\u00e4ikesed pahatahtlikud p\u00e4kapikud, kes pidevalt sosistava: “Pssst, kas m\u00e4letad mind? Sa ikka veel pole mulle vastanud…”<\/p>\n

Viis nippi, mis p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tavad (testitud p\u00e4ris inimeste peal)<\/h2>\n

1. “Kaks minutit v\u00f5i surm” reegel<\/h3>\n

Kui mingi \u00fclesanne v\u00f5tab v\u00e4hem kui kaks minutit, siis tee see otsekohe \u00e4ra, ilma pikemalt m\u00f5tlemata v\u00f5i planeerimata. See meetod toimib samamoodi nagu plaastri \u00e4rat\u00f5mbamine \u2013 mida kiiremini teed, seda v\u00e4hem ebamugav see on.<\/p>\n

2. “\u00dcks lauseke” meetod<\/h3>\n

Kui pead kirjutama pika raporti v\u00f5i muu mahuka dokumendi, siis \u00e4ra \u00fctle endale “ma kirjutan t\u00e4na raporti valmis.” Selle asemel \u00fctle: “Ma kirjutan praegu \u00fche lause.” Tavaliselt juhtub midagi maagilist \u2013 p\u00e4rast esimest lauset tuleb teine loomulikult, siis kolmas, ja enne kui aru saad, oled juba lehek\u00fclgi kirjutanud. Su aju toimib siin nagu v\u00e4ike laps \u2013 kui ta on korra m\u00e4ngima hakanud, ei taha ta enam l\u00f5petada.<\/p>\n

3. Mel Robbinsi “5-4-3-2-1-MINE!”<\/a><\/h3>\n

See on t\u00f5epoolest toimiv tehnika! Hetkel, kui tunned soovi midagi edasi l\u00fckata, hakka lugema tagurpidi viiest \u00fcheni ja kohe p\u00e4rast seda tee f\u00fc\u00fcsiline liigutus \u2013 t\u00f5use p\u00fcsti, astu samm, liiguta k\u00e4si. See toimib su ajule nagu arvuti taask\u00e4ivitamine \u2013 katkestab automaatse prokrastineerimise mustri.<\/p>\n

4. “Pomodoori tehnika”<\/h3>\n

T\u00f6\u00f6ta keskendunult 25 minutit ja siis puhka 5 minutit, ning korda seda ts\u00fcklit. See meetod t\u00f6\u00f6tab suurep\u00e4raselt, sest su aju teab t\u00e4pselt, et “piinad” l\u00f5ppevad varsti. See on umbes nagu lubada v\u00e4ikesele lapsele: “Veel ainult viis minutit ja siis saad j\u00e4\u00e4tist.”<\/p>\n

5. “Kiusatuste kung-fu”<\/h3>\n

Muuda ebameeldivad \u00fclesanded meeldivateks, sidudes need millegi positiivsega. Kui pead maksud \u00e4ra maksma, tee seda oma lemmikkohvikus nautides head kohvi. Kui on vaja trenni minna, kuula seal ja ainult seal oma lemmikpodcasti uut osa. See on ps\u00fchholoogiline trikk, millega peted oma aju \u2013 ta hakkab tegelikult neid tegevusi ootama!<\/p>\n

Kui k\u00f5ik muu eba\u00f5nnestub: abi on olemas<\/h2>\n

M\u00f5nikord on prokrastineerimine seotud s\u00fcgavamate probleemidega, nagu krooniline \u00e4revus v\u00f5i stress. Kui tunned, et oled t\u00e4iesti “lukus” ja ei suuda isegi k\u00f5ige v\u00e4iksemate asjadega hakkama saada, v\u00f5ib probleem peituda n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclepinges.
\nJust sellistel hetkedel v\u00f5ib kasulikuks osutuda Sedanorm Spray<\/a> \u2013 toidulisand, mis sisaldab looduslikke rahustavaid komponente. Lihtlehise tujukauna ekstrakt aitab s\u00e4ilitada n\u00e4rvis\u00fcsteemi normaalset talitlust, samas kui kannatuslille ekstrakt toimib rahustavalt ja aitab s\u00e4ilitada vaimset l\u00f5\u00f5gastust. L-teaniin on aminohape, mida meie organism ise ei suuda toota, mist\u00f5ttu peame seda toidust v\u00f5i toidulisanditest saama. Hariliku pune lehtede ekstrakt on tuntud oma traditsioonilise kasutuse poolest rahvameditsiinis. K\u00f5ik need koostisosad on hoolikalt valitud ja kombineeritud optimaalses vahekorras, et toetada organismi loomulikke mehhanisme stressirohketel hetkedel.
\nSedanorm Spray on mugav kasutada \u2013 piisab vaid 1-2 pihustusest keele alla hetkedel, kui tunned stressi \u00fcle pea kasvamas. Toode on suhkruvaba, sobib suurep\u00e4raselt veganitele ja ei tekita s\u00f5ltuvust.
\nHetkel on meil sulle ka hea pakkumine: osta 1, saa teine tasuta!<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Tutvu tootega<\/a><\/p>\n

L\u00f5pps\u00f5na: sa pole katki<\/h2>\n

Prokrastineerimine ei t\u00e4henda mingil juhul, et sa oled laisk, halb inimene v\u00f5i kuidagi “katki”. See n\u00e4itab lihtsalt, et su aju \u00fcritab sind kaitsta viisil, mis kaasaegses maailmas enam h\u00e4sti ei toimi. Evolutsioon pole lihtsalt j\u00f5udnud j\u00e4rele meie kiiresti muutuvale elukeskkonnale.
\nHea uudis on see, et sa saad oma aju j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00fcmber \u00f5petada. Iga kord, kui teed midagi kohe \u00e4ra (isegi kui tegemist on tillukese asjaga), \u00f5petad oma ajule v\u00e4\u00e4rtuslikku \u00f5ppetundi: “Vaata, ma tegin selle \u00e4ra ja midagi hullu ei juhtunud! See polnudki nii kohutav!”
\nJa n\u00fc\u00fcd, kuna sa oled lugenud selle artikli l\u00f5puni selle asemel, et tegeleda selle \u00fche asjaga, mida sa tegelikult peaksid praegu tegema… mine ja tee see \u00e4ra. T\u00f5siselt, kohe praegu. L\u00e4ksid juba? Suurep\u00e4rane! Sa oled juba parem versioon endast kui olid viis minutit tagasi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oletame, et su telefonis on 47 vastamata s\u00f5numit. Sa tead, et peaksid neile vastama, aga selle asemel leiad end YouTube’ist<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":183088,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"aside","meta":{"iawp_total_views":539,"footnotes":""},"categories":[292],"tags":[],"class_list":["post-183170","post","type-post","status-publish","format-aside","has-post-thumbnail","hentry","category-stress-2-en","post_format-post-format-aside"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183170"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183170\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183170"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183170"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/lotos-pharma.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}